Kas viimases vaatuses teeb püss pauku?

Enne seda, kui asun eelmise volikogu ülejäänud täht-hetki kajastama tahan tänada vallavalitsust väga ilusa külavanemate ürituse eest Pilkusel. Suur tänu Annikale, Andresele ning Merikesele.

Aastaaruandes põnev info

Aga nüüd tagasi 16. juuni volikogu juurde. Päevakorras oli valla majandusaasta 2010 aruanne – aasta üks tähtsamaid dokumente, mis juba mitu nädalat kodulehel rippus, et volinikud sellega tutvuda saaksid. Raamatupidamisandmeid ei oska ma kuigi hästi analüüsida, kuid tegevusaruanne oli küll väga informatiivne ja põnev. Muu hulgas saab sealt välja lugeda, millised valla allaasutused on kõige kõrgemate ja millised kõige madalamate keskmiste palkadega. 2010 aasta edetabeli tipus on Otepää Vallavolikogu. Jah, te lugesite õigesti – just volikogu. Pole siiski põhjust mind kui volinikku kadestada, sest selle palga teenis valdavalt välja üks mees nimega Jaanus Raidal, kelle töötasu oli mäletatavasti ligi 20 000 krooni, mille eest tal tuli iga kuu üks volikogu koosolek korraldada ning see ära juhatada. Kõige madalamate palkadega on valla raamatukogud. Ilmselt kompenseerib hädise palga võimalus hommikust õhtuni raamatuid lugedes targaks saada.

9 miljonit siia või sinna

Aruande põnevaimaks kohaks oli tulbad, mis kajastasid eelarve muutusi 5 aasta jooksul. Nendest tulpadest selgus, et valla sissetulekud oli 2010 aastal vähenenud, kuid kulud oluliselt suurenenud, sealhulgas töötasude osa oli tõusnud koguni 5 miljonit krooni võrra. Arvestades, et tegemist oli aastaga, mil lasteaednikud ja õpetajad ühe kuu palgast ilma jäeti, tundus selline kasv müstiline. Aimasin, et tegemist peab olema veaga, kuid magus küsimuse koht terendas  siiski.  Eks ma siis volikogu koosolekult pärsingi aru selle kohta, mis on põhjustanud nii suure palgakulude tõusu ja seda veel masu aastal. Ühtlasi meenutasin kiirkõnes volinikele, et osa sellest kasvust võib kanda Raidali hiigelpalga arvele, mille poolt hääletasid toona ka praegused koalitsiooni liikmed Meema, Sepma ja Siilbek.

Reformarite rivi lõi kihama. Nende väitel ei olevat volikogu koht poliitika tegemiseks. Ohhoo! See oli mulle küll uudis. Mina teadsin siiani, et volikogu on poliitiline võimuorgan ja üks väheseid kohti üldse, kus poliitiline debatt on igati põhjendatud. Veel kostis hääli, et viga ei saa olla, sest audiitor on aruande üle kontrollinud ja heaks kiitnud. Vallavanem Visnapuu viitas ärritunult ja näost õhetades täiesti korrektsete numbritega PowerPoint esitlusele, mille ta just oli ette kandnud. Ma küll ei tea, kas mõnes teises volikogus samuti valla tähtsaim aruanne slaidide põhjal kinnitatakse. Nigol võttis suure segaduse klaarimiseks vaheaja. Eks me siis koos vaatasime Visnapuu allkirjadega dokumenti, mis saalis ringi liikus ning mille üle kohe-kohe pidi hääletatama. Võta või jäta, kuid 9 miljoni suurusjärgus vead olid ikkagi alles, seda nii graafikutes kui ka tekstis. Lõpuks lubati pühalikult, et vead parandatakse ära. Minu peale olid poisid aga endiselt solvunud.

Volinikud vaimustusid terviseprofiilist

Pingelise päevakorra sees oli ka vähem tõsiseid punkte nagu valla terviseprofiil – rahva tervisenäitajaid kajastav dokument, mis annab võimaluse saada raha projektidele. Nüüd avasid volinikud täies mahus oma huumorisoone. Ei mingit koju kiirustamist ega arutelu blokeerimist. Raidali küsimus ettekandajale: „Me teame, et kõik mis liigub see ka kulub nagu näiteks liigesed. Mõned aktiivsed rahvasportlased on ka saanud infarkte ja insulte. Kas võiks ehk teha projekti, milles hoiatada inimesi liikumise negatiivsete mõjude eest.“ Margo Krüünvaldi küsimus: „Siin dokumendis on ära toodud spordi harrastajad, aga miks pole rahvatantsijaid, ka nende tegevus on tervislik.“ Ja Nigoli repliik „... ning laulukoorid võiks ka olla, sest laul teeb rinna rõõmsaks.“ Ja nii edasi ja nii edasi. Tore, et volikogus on teemasid, mis tõeliselt hinge lähevad.

Torpeedod rünnaku all

Kõige eelviimasena tuli arutamisele minu lemmikpunkt - Sihtasutuses Innovatiivse Hoone ja Elukeskkonna Kompetentsikeskus osalemise lõpetamine. Ehk keegi mäletab veel pooleteise aasta tagust Vidrike elanike võitlust Monika Salu utoopiaprojektiga, millega taheti keset looduskaunist küla teha teaduskeskust ning ohtlikust kurvist läbi soo rajada sissepääsuteed. Meenutamiseks võid vaadata maalehe artiklit http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/monika-salu-kinnisvaraarendus-otepaal-vihastab-naabreid.d?id=28484417. Ehkki Otepää Vallavalitsus tookord külaelanikele selja keeras ning Salule abikäe ulatas,  kandis meie võitlus ning Nelly Oinuse rohkearvulised kirjad vilja. Projekt raha ei saanud ning nüüd soovib vallavalitsus välja astuda sihtasutusest, mis vallasekretäri sõnul visklevat äriinimeste ja teadlaste vahelistes vastuoludes. Siiski on volikogus kaks meest, kes äpardunud projekti taga leinavad. Raidal küsis vallasekretärist otse: „Mida kavatseb vald teha kahe omakasupüüdliku Vidrike daamiga (mõeldud on mind ja Nellyt), kes häbiväärselt seda progressiivset projekti torpedeerisid?“ Neeme Sild pidi kurvastusega tõdema, et vallal puuduvad hoovad kodanike käitumise mõjutamiseks. Valdur Siilbek oli pahane teisel põhjusel. Nimelt olevat küla projekti luhtumisega ilma jäänud mustkattega teest. Ma usun, et see on Valdurile suur löök, sest külaelanike sõnul oli tema peamine valimislubadus panna Vidriket läbiva riigitee lõigu mustkatte alla. Pole midagi, Valdur, nüüd tuleb see oma rahadega ära teha.

Kogupauk volikogu kevadhooajale

Koosoleku lõpetas Peeter Holts´i stiilne mõtteavaldus selle kohta, kas ikka tasub elanikke kaasata Otepää uue lasteaia ning seda ümbritseva ala detailplaneeringu ideekonkursile. Holtsi arvamus kõlas: „Turumuttide käest ei tasu arvamust küsida.“ Nii hea lause väärib autoriõigusega kaitsmist, kuid Holts on suuremeelne mees ning lubas mul isiklikult neid sõnu blogis kasutada. Samas andis Raidal, kes on tuntud kui lihtrahavaga hea suhtleja, lubaduse luua volikogu sees turumuttide fraktsiooni. Saame näha, kes saavad sügisel au sinna kuuluda.

 

Kui vallas lähikuudel midagi põrutavat ei juhtu, siis jääb mu blogi nüüd suvepuhkusele. Kohtumiseni augusti lõpus! Ilusat poliitikavaba suve kõigile!  

Põnev etendus päris mitmes vaatuses

Võitja on selgunud

Toetudes teie soovitustele ning oma sümpaatiatele valisin lõpuks ära õnneliku võitja ehk siis volikogu komisjoni, kes mind endale saab. Selleks osutus  .................?.............?.............?.......... (põnevus kasvab) ..............?...............  HARIDUSE JA NOORSOOTÖÖ KOMISJON, PALJU ÕNNE!!!

Nojah, mina võin küll soovida Otepää haridusmaastikku panustada, kuid paraku tõi Aivar Nigol mind maa peale. Kuna komisjoni koosseisu esitab volikogule kinnitamiseks esimees, siis peab ka tema mind tahtma. Aivar vana kalana andis head nõu – leppigu ma otse komisjoni esimehega kokku.

Nii ma tegingi. Astusin julgelt enne volikogu algust Aivo Meema juurde ja küsisin: „Aivo, ega sul midagi selle vastu ei ole, kui ma sinu komisjoni tulen?“ Nagu ma arvasingi, oli Aivol hea meel, sest ta vastas rõõmust väriseva häälega: „Loomulikult mitte. Väga armas.“ No vähemalt üks mees mind selles volikogus hindab. Ka kogu pika koosoleku aja jooksul hüüdis Aivo korduvalt: „Ivika, sinu sõnavõtt!“ ja „Ivika, kas sa ei küsigi midagi?“. Õige komisjon sai valitud.  

 

Vallavara müügibuum

Vald on asunud taas oma vara müüma. Lugesin volikogu materjalidest huviga Pindi kinnisvara eksperthinnanguid varade väärtuste kohta koos toredate fotodega Kannistiku vanast korrusmajas, Pilkuse lagunenud vallamajast ning ... siis jõudsin vana koolimajani Sihval. Tean, et Sihva lasteaia vastas on kaks vana maja. See, mida nad müüvad, ei saa ju ometi hoone, mida Pühajärve Haridusselts just praegu plaanib eurorahade eest remontima hakata. Küsisin teistelt üle ning selgus, et just seda maja vald müübki.

 

Võim varjab ja valetab

23 mail, kui volikogu ja vallavalitsus rahvaga kultuurimajas kohtusid, küsis Teet Reedi Nigolilt: „Kui kogukond otsustab vana koolimaja ära remontida ja kasutusse võtta, siis kas meil on loota valla toetusele, näiteks omaosaluse näol." Nigol kiitis altpoolt tulevat initsiatiivi ja vastas, et kui plaan on mõistlik, siis kindlasti. Paraku toimus samal ajal vallavalitsuses ettevalmistustöö selle sama hoone müügiks. Otepää vallale iseloomulikult ei kõssatud rahva juuresolekul sellest sõnagi. Mis aga veelgi hullem, volikogu jaoks eelnõud koostades ei informeerinud vald müügikavatusest ei Pühajärve Haridusseltsi, kellel on sama hoone peale vallaga kehtiv avaliku kasutuse leping ega ka puidutöökoda, kes juba aastaid vallalt pinda rendib. Eelnõu seletuskirjas on sees suisa lausvale, mis kõlab nii: „... üürnikku on teavitatud kinnisasja võõrandamise kavatsusest.“ Tõde on see, et puidutöökoja omanikud said asjast teada päev enne volikogu istungit Margit Predelt, kes omakorda sai Pühajärve Haridusseltsi juhatuse liikmena info veel päev varem minult.

Loomulikult küsisin volikogus, et kuidas on võimalik, et vald pole asja arutanud Haridusseltsiga, kes samal ajal europrojektiks valmistub. Andres Arike tegi suured silmad, justkui ei teaks ta asjast midagi. Tundub, et koalitsiooni sees on tüli ning  Nigol ja Arike omavahel enam ei suhtle, sest hetk hiljem teatas Aivar suisa kuupäevalise täpsusega Euroopa Liidu projekti lõppemise tähtaja.

 

Koalitsioon on Otepää omanik ja teab ise, mis teeb

Pühajärve Haridusseltsi seisukohti oli volikokku tulnud teadvustama Solveig Raave, kes sõnavõtusoovi enne koosoleku algust registreeris. Selle asemel, et lubada tal olukorda selgust luua, andis Nigol hoopis sõna volikogu liikmetele, kes üksteise võidu pildusid oletusi ning kuulujutte stiilis „Seal vist oli jah mingi projekt, aga see vist ei saanud raha“ ning „Seal ei ole ju kümme aastat midagi toimunud“. Parima küsimuse auhind läheb minu poolt Aivar Pärlile, kes esitas Arikesele geniaalse küsimuse: „Kuule Andres. Vasta ausalt. Kas sa isiklikult usud, et Pühajärve Haridusselts seal midagi tegema hakkab?“ Bravo Aivar! Just sellest, mida Arike usub või ei usu sõltubki maja saatus.

No nüüd oleks olnud küll viimane aeg sõnavõttu soovinud Solveig Raave pulti lasta. Ta oleks ju saanud kõigile neile kõhklustele, kahtlusele ja oletustele vastata. Paraku otsustas Nigol, et volikogu ei vaja rohkem infot ning et sõnavõttude õigus on ainult volikogu liikmetel. Koalitsiooni suhtumise võttis kokku Meema, kes teatas, et sellel teemal jahumine on mõttetu, sest: „...omanik teab ise, mida ta oma varaga teeb“ ja võib selle igal ajal maha müüa küll, kui tahab. Seega, kui teie veel ei teadnud, kes on reformarite meelest Otepää valla omanik, siis nüüd on see selge - OTEPÄÄ KUULUB KOALITSIOONILE.

Siiani olen mina arvanud, et omanikuks on rahvas ehk vallakodanikud. Aga meie vallas nii ei ole. Ilmselt sellepärast siinne elu ussitabki, et Otepää omanikud iga aasta tagant vahetuvad. Meil jääb üle vaid oodata, mida tahavad oma varaga teha järgmine ja ülejärgmine ja üle-ülejärgmine ja ... omanik.

No mis mul siis selles olukorras üle jäi. Võtsin Solveigi asemel ise sõna ning ütlesin neile, mida ma kõigest sellest arvan.

Järg paari päeva pärast ....

Aperatiiv eilsest volikogust

Kallid lugejad.

Olen tähele pannud, et peale Otepää volikogu istungit hakkate aegsasti minu blogi piiluma. Et teile mitte pettumust valmistada, siis annan teile isu tekitamiseks ette rubriigid, milles järgmisel nädalal pajatan. Nimelt ei jõua ma enne teisipäeva pikemat sissekannet teha.

Ette ruttavalt võin öelda, et seekordne volikogu oli pikk ja põnev. Materjali ning „geniaalseid“ ütlemisi sedavõrd palju, et ühe korraga ära rääkida ei jõua. Päevakorda läbis punase niidina mõte: „Kodanikud on turumutid.“.

Seega teemad, millest järgmise nädala jooksul lugeda saate:

§         Ivika valis komisjoni – esimees „rõõmus“.

§         Kuidas vallakodanik Solveig Raavele sõna ei antud.

§         Aastaaruande vead ulatuvad 8 miljonini - volikogul suva.

§         Otepää valla reservfondis on raha nagu muda.

§         Raidal tahab teha liikumise kahjude eest hoiatava projekti.

§         Kuidas sanktsioneerib vald kodanik-torpeedosid Ivika Nõgelit ja Nelly Oinust.

Jääge ootele!