Väikesed parandused

Eelmisesse postitusse lipsas sisse paar viga, mille täneaseks olen tekstis ära parandanud.

Esiteks läks mu meiliaadress pisut valesti. Õige on partnerlus@partnerlus.ee. Seega kui on soovi näha eelarve kavandeid, siis küsige julgelt.

Teiseks, ei korraldatud valla kulul sel aastal mitte 2 jõulupidu vaid 3 - üks volikogule, üks valla-ametnikele ja siis veel üks ühine. Selleks raha oli olemas, sest sügisel suunati paar tuhat eurot lisaeelarve raha esinduskulude reale juurde.

Seega, rahapuudust Otepää vallas pole. Lihtsalt mõistust ja südametunnistust napib.

Lapsevanemate kohtuhagi teemadel lugele ka:

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/joks-puhajarve-kooli-sulgemise-pohjendustest-nii-tuleks-ka-eesti-vabariik-sulgeda.d?id=63696488

KAUNIST AASTALÕPPU ja kohtumiseni uuel blogiaastal!

Püha üritus läheb edasi

Nüüd on viimaks eelmises sissekandes mainitud pühapäev käes.

Viimane kuu on olnud hullumeelne nii töö kui ka Otepää vallas toimuva mõttes.  Lihtsalt pole jõudnud kirjutada. Pealegi on mulle tundunud, et kogu inforuum on Pühajärve juhtumit täis ...

23. novembril võttis Otepää Vallavolikogu vastu otsuse sulgeda Pühajärve Põhikool. Täpselt kuu aega hiljem andsid 10 lapsevanemat oma esindaja kaudu sisse kohtuhagi Otepää valla vastu. Pühajärve kooli lapsevanemaid kaitseb Eesti tunnustatuim ja usaldusväärseim jurist, endine õiguskantsler, missioonitundega mees  Allar Jõks.  Kogukond ehk 92 peret on kokku pannud raha, et kohtukulud katta. Võidušansid on väga head.

Tagasi kuuma kolmapäeva

Lähen veelkord tagasi 23. novembri  emotsionaalsesse pealelõunasse, mil vahetult peale meeleavaldust toimus too groteskne koosolek. Vallavanem Andres Visnapuu pobises kõnepuldis eelnõu otsuse teksti ette lugeda ning nägi välja nagu nurka saadetud koolipoiss. Kuigi ettekande sisu pidanuks olema kooli sulgemise vajaduse põhjalik argumentatsioon, tuli Visnapuu välja ikka nende samade kulunud ja õõnsate fraasidega – „üleriigilised suundumused“ ja „üldhariduse kvaliteet“. Päris mitmel korral kõlas  tema suust väide, et vallas on kaks NÕRKA KOOLI. Viibinuks gümnaasiumi õpetajad koosolekul, oleks nad südamepõhjani solvunud. Mina isiklikult ei pea kumbagi kooli nõrgaks. Olgugi et Otepää Gümnaasiumi pole just kõige andekama direktoriga õnnistatud, on õpetajad-õpilased  tublid nii Otepääl kui ka Pühajärvel.

Eriti koomiliseks osutus küsimustevoor. Opositsioon nõudis vastuseid Pühajärve Põhikooli hoolekogu, õpilasesinduse ning vallakodanike küsimustele. Vallavanem aga keeldus neile kohapeal vastamast. Hädisel ilmel teatas ta: "Vastused on OLEMUSLIKULT olemas, kuid nad ei ole veel valmis. Kõik küsijad saavad vastused õigel ajal ehk 30 päeva jooksul."  Kes soovivad neid „geniaalseid“ vastuseid lugeda, siis siin on Otepää Teataja link: http://www.otepaa.ee/ot/329%20OT%20nr.pdf

Uskujad ja vastutajad

Minu pärimisele, milline saab olema kooli sulgemisest tulenev kokkuhoid ja  tegevuskava, vastas vallavanem: "Enne teeme otsuse ära ja siis saab tegevuskava planeerida. Ma USUN, et kokkuhoid saab olema." Uskumatult usklik mees on see meie Andres.   

Väga piinlik vaikus tekkis Aivar Pärli küsimuse peale: „Kes selle eest vastutab, kui selgub et kooli sulgemise tagajärjed on halvad.“ Peale pikka pausi mõtles Visnapuu välja: "Vastutab volikogu." Ja nii saigi selgeks tõsiasi, et tänases poliitilises kultuuris EI VASTUTA KEEGI ühegi lolluse eest, sest volikogu liikmeid ei saa tagasi astuma sundida.

Kogu seda rumalust vaatas koalitsioon pealt tuima näoga, et siis ainsagi küsimuse või arvamusavalduseta, silmad maas, kätt tõsta. Oli ju otsus ammu-ammu tehtud. Volikogu, mis nende meelest ongi ainult ettekirjutatud käeharjutuse koht,  pidi lihtsalt asja ära vormistama. Paar volinikku piilusid enne käe tõstmist hoolega kaaslasi, et olla kindlad, kas isakesed vahepeal pole ümber mõelnud. Polnud nad ühtigi. Kõik toimis plaanipäraselt - 12 Pühajärve kooli sulgemise poolt ja 6 vastu. Viimaste hulgas oli ka Jaanus Raidal, kes alles paar aastat tagasi käis Pühajärve kooli hoonet potentsiaalsetele ostjatele näitamas.  Tundub, et Raidali vilunud poliitiku nina haistab, kus on võitjate pool. Valimisteni on jäänud ju vähem kui kaks aastat.

Uskumatult tugev kogukond  

„Uskumatu, kui tugev võib olla üks kogukond!“, alustas Ragnar Kond õhtuses Aktuaalses Kaameras oma videolõiku. Ta pidas silmas Pühajärve kooli kaitseks koondunud sadu  inimesi. Volikogus viibinud lapsevanemad ja  õpetajad ei olnud otsusest sugugi nii šokeeritud, kui võinuks arvata. Luureandmed ütlesid juba ammu, et nii see läheb ning otsus kohtusse minna oli juba tehtud. Ka viimse reliikvia lõpurepliik „Meie püha üritus läheb edasi“ oli valmis seatud ning kuvati volikogu saali seinale.

On kummaline, kuidas tandem Nigol-Meema-Arike räägivad  siiani „kolmest hullust“, kes Pühajärve kooli kaitsmise protsessi juhivad. Nad pole aru saanud, kui suur on vastuseis tänase vallavõimu tegutsemise stiilile. Kogukonna seisukohast pole aga midagi paremat, kui kodanike jõudu alahindavad õhkutäis juhid.  

Vallamajas uus sõimusõna

Vallavalituse kohvitoas pidi käibel olema uus pilkenimi. Seekord mitte „tropp“, ega „tibla“, ega „pidur“, vaid hoopis ... „külavanem“.  Ma polegi veel aru saanud, mida see sõna nende jaoks tähendab, kuid pakun, et see on midagi sellist - külavanem on tagurlik inimene, kes elab metsas ja ei näe kuivõrd suurt potentsiaali kätkeb endas Otepää linna arendamine metropoliks.  Igatahes kõigi valitud külavanemate kirjalik pöördumine kooli kaitseks ei avaldanud koalitsioonile mingit muljet.

Neile minu blogi lugejatele, kes Otepää kandis ei ela, võin selgitada, et siin on ikka veel käibel väljend „maakas“ ehk siis inimesed, kes elavad väljaspool Otepää linna territooriumi. Ka vallavanem Visnapuu manitses lapsevanematega kohtumisel väikese maakooli ohtude eest – siis pidavat lapsed hiljem suuremate linnade koolides käituma nagu „maakad“. No eks see külavanem ongi midagi maakate pealiku taolist ja tänases volikogus on neid kolm – mina (11 aastat tagasi pealinnast siia kolinud juhtimiskonsultant) , Miia Pallase (Pühajärve Põhikool-Lasteaia direktor) ja Peeter Kangur (doktorikraadiga Pühajärve kooli füüsikaõpetaja).  Tuletan meelde, et külavanemad valiti möödunud kevadel ning ükski koalitsioonipoliitik seda austavat tiitlit ei pälvinud. Arvestades nende suhtumist inimestesse pole see eriti üllatav. Ka möödunud nädala volikogu koosolekul ei suutnud Enn Sepma hoiduda iroonilisest küsimusest: „Mida siis külavanemad arvavad?“  Mitte et see teda tegelikult huvitanud oleks. 

Tunnustus koalitsioonile

Viimase volikogu koosoleku üks olulisemaid päevakorrapunkte oli eelarve esimene lugemine, mida volikogu esimees tahtis ilma aruteluta läbi viia. Lõpuks nõustus ta minu palvel siiski 15 minutit sellele „marginaalsele“ teemale pühendama.  Pikemalt saab 2012 aasta eelarve imelistest ridadest lugeda jaanuari lõpus, kui toimub teine, loodetavasti põhjalikum lugemine. Siis saab ka näha, mitu ettepanekut eelarve täienduste osas arvesse võetakse.  Aga lootused on suured, sest volikogu istungile  järgnenud jõulupeol - sel aastal otsustati maksumaksja raha eest koguni 3 pidu korraldada - sain ma Aivar Nigoli poolt suure tunnustuse osaliseks. Volikogu esimees isiklikult soovitas kõigil volinikel järgmisel aastal Ivika Nõgeli ettepanekuid tõsisemalt kuulata ja rohkem arvesse võtta. Sain teada, et Aivar on minu poliitikuandest vaimustunud ning julgeb mind oma väga heaks sõbrannaks nimetada.

Ma ei oska arvata, kas Aivari ülevoolavad kiidusõnad olid siirad või pigem joogiselt lausutud iroonia. On temaga kuidas on, kuid minu tunnustus valla juhtkonnale on küll siiras – olete mulle oma tegudega pakkunud põneva aasta, palju-palju uusi häid sõpru Pühajärve kooli lapsevanemate ja õpetajate seast ning tõelise kogukonnatunde. Selle eest kinnitan igaühele teist rinda mõttelise kodanikuühiskonna edendamise aumärgi.

PS. Kõik need, kes tahavad oma silmaga eelarve kavandit lugeda ja seda kommenteerida võivad mulle kirjutada (partnerlus@partnerlus.ee). Siis saan dokumendi edasi saata.

See pole veel lõpp. Meie püha üritus läheb edasi ...

Täna tegi Otepää volikogu koalitsioon tuimade kivinägudega Pühajärve kooli sulgemise otsuse ära. Sulgemise eelnõu poolt hääletasid:

• Aivar Nigol
• Peeter Holts
• Ahto Saar
• Külli Uibo
• Enn Sepma
• Luule Saar
• Alar Arukuusk
• Aivo Meema
• Margio Krüünvald
• Silver Eljand
• Rein Vikard
• Valdur Siilbek

Seda aga, millisel kombel nii oluliste otsuste tegemine Otepääl toimub, ei usuks vist keegi, kes protsessi oma silmaga ei ole näinud. Pühapäevaks üritan anda võimalikult ilmeka ülevaate toimunust.

Seniks nii palju, et kogukond kavatseb minna kohtusse ning võita kool endale tagasi.

Hariduse kantsi allakäik

Olen mitmeid kordi mõelnud, et kui kaua saab nii halva ja ebastabiilse juhtimisega vald kõigele vaatamata oma arengus edasi minna. Kui kaua piisab sellest, et siin tegutsevad asjalikud ja innovaatilised ettevõtjad ja kodanikud. Nüüd kus meie kaubamärgid (MK etapp, Kuldkala) kevadise sulalumena kadumas on, paistab et kärbuma hakkavad ka muud valdkonnad. Lähiaastail võime näha hariduselu ootamatult kiiret allakäiku. Siin kunagi esimese progümnaasiumi loonud Gustav Õis Wulff niheleb juba oma hauas, et varsti teist külge pöörata. Ja mitte ainult ohu tõttu Pühajärve koolile. Sellest, milline pauk Otepää vallakodanikke paari aasta pärast ootamas on, kirjutan pisut allpool.

 

Kolmas rünnak vapra kooli vastu

Juba kolmandat korda viimase pooleteise aasta jooksul plaanib kolmik Visnapuu-Nigol-Meema hävitada Pühajärve Põhikooli - üht Eesti parimatest maapõhikoolidest.

Seekordne kronoloogia on järgmine:

§      13. oktoober. Volikogu ja vallavalitsuse esindajad kohtuvad Pühajärve Põhikooli õpetajate ning direktoriga, et arutada kooli tulevikku. Paar päeva hiljem lapsevanematele seda kohtumist kommenteerides kiidab direktor Miia Pallase vallavõimu, kes olevat esmakordselt näidanud üles siirast huvi kooli käekäigu vastu ning tõelist tahet kooliperet kuulata.

§      26. oktoober. Vallavanema palvel edastavad õpetajad ühise kirja oma ettepanekute ja tulevikuvisiooniga. Vastust pole nad siiani saanud.

§      20 oktoober. Vallavolikogu koosolekul alandab koalitsioon Miia Pallast lükates tagasi Pühajärve kooli arengukava. Dokumenti nimetatakse „ümmarguseks“. Meema kui hariduskomisjoni esimees ütleb, et ainult ühe teema pärast (kooli arengukava) ei ole mõtet komisjoni kokku kutsuda. Liikmetel olevat väga kiire. Miia küsimusest selgub, et hariduskomisjon kohtus viimati aprillis.

§      8. november. Vallavanem Andres Visnapuu peab läbirääkimisi tuntud PR firmaga Corpore, et maksumaksja raha eest saada nõu, kuidas kooli küsimuses kogukonna vastu tõhusalt võidelda.

§      10. november. Otepää Teatajas ilmub artikkel, milles vallavalitsus informeerib kogukonda plaanist Pühajärve Põhikool Otepää Gümnaasiumiga liita ning ühtlasi kutsub neid 14. ja 16. novembriks koosolekule, et anda „selgitusi“. Artikkel tuleb ootamatult nii direktorile, õpetajatele kui ka lapsevanematele. Selles sammus on tunda kavalat PR nõuannet.

§      14. november. Pühajärve Põhikooli hoolekogu saadab vallavalitusele avaliku kirja, milles küsib enne kohtumist   näha täpset tegevuskava ning kalkulatsioone. Pöördumine on ära toodud selle blogi sissekande lõpus.

 

Kui ei saa nõuga siis proovime jõuga.

Ütleme ausalt - vallavalitsuse vaen Pühajärve kooli või selle direktori või mõlema vastu hakkab ära tüütama. Üks on kindel, et kooli sulgemisel pole põhjendust. Väide, et kooli sulgemine vähendab kulusid, on labaselt levitatud vale ja ma põhjendan miks.

§      Õpetajate ja direktorite palgad EI TULE VALLA EELARVEST vaid riigieelarvest. Teoreetiliselt saab vald küll õpetajatele lisa maksta, kui siiani vald seda teinud pole. Täna tuleb Pühajärve kool pearahadega välja. Nagu kõigis Eestimaa koolides on 2013 ja 2014 laste arvu poolest mõõna-aastad, kuid peale seda hakkavad klassid suurenema.

§      Kooli sulgemine EI VÄHENDA KULUSID, sest Pühajärve kooli hoonet tuleb kütta ka siis, kui kool kinni pannakse. See aga on täna valla ainus oluline kulu kooli pidamisel. Ka praeguse plaani kohaselt jäävad lasteaed ja raamatukogu Sihvale alles. Need aga tarbivad sama katlamaja üleliia kulukat kütet. Lapsevanemad on teinud ettepanekuid ebaökonoomse küttesüsteemi väljavahetamiseks, mis omal ajal Aivar Nigoli otsusega rajati. Isegi raha ollakse valmis ise hankima. Kuid hoone haldamise odavamaks tegemine pole olnud valla huvi. Siis kaoks ju ära oluline ´libaargument kooli sulgemiseks.

§      Koolimaja EI OLE VÕIMALIK MÜÜA. Selle järeldusele on juba mitmed eelnevad vallvalitused koos kinnisvara ekspertidega jõudnud. See hoone ei sobi oma funktsionaalsuselt millekski muuks kui kooliks. Selle ümberehitamine, näiteks hooldekoduks või tehaseks, oleks nii kallis, et ükski mõistlik ettevõtja sellest huvitatud poleks. Ebamääraseid kuulujutte ostuhuviliste kohta levitatakse aga kodanikele puru silma ajamiseks.

§      Seega ainus viis kokku hoida oleks jätta Sihvale TÜHI KÜTMATA TONDILOSS. Kui see on valla plaan, siis jah - see oleks ainus, kuigi ülimalt küüniline ja vastutustundetu lahendus kulude vähendamiseks. Kümnekonna aasta pärast tuleks aga selline hoone lammutada. Lammutamine on üüratult kallis tegevus.

 

Jaht laste peadele

Miks siis ikkagi kooli sulgeda tahetakse. Siin on ainult üks seletus. Kui Otepää Gümnaasium Pühajärve lapsed omale saab, siis tulevad gümnaasiumile ka lastega kaasas käivad riiklikud pearahad. Seega jaht käib laste peade peale. Aga miks gümnaasium, kes pidevalt valla eelarvest lisarahastust saab, pearahasid üldse jahib. Vot nüüd jõuamegi põhiküsimuseni. MIS ON SEE, MILLEST SIIANI RÄÄGITUD POLE?

Kui paljud Otepää valla elanikud teavad, et paari aasta pärast ähvardab Otepää kooli gümnaasiumi osa sulgemine. Kas teie teadsite? Lugege siis veelkord läbi OT 10. novembri teise lehekülje artikli kolmas lause. Põhikooli ja gümnaasiumi seaduse § 89 kohaselt tuleb gümnaasiumi tegevus viia riiklikus õppekavas sätestatud nõudele ja tagada 3 õppesuunda.

Ministeeriumi arvutused näitavad, et gümnaasiumi astme ära majandamiseks kolme kohustusliku õppesuunaga (139 kursusega), peab kooli igas lennus olema minimaalselt 27 õpilast. Tänavu septembris alustas 10 klassis õppimist 25 õpilast. Järgmise aasta saak tõotab tulla sarnane. Seejärel hakkavad aga laste arvud järsult langema.

 

Noored hääletavad jalgadega OG vastu

Miks siis ikkagi nii vähe noori gümnaasiumi läks? Kevadel lõpetas ju vallas üheksanda klassi kokku 57 noort. Pühajärve kooli 8 lõpetajast astus Otepää Gümnaasiumi 1 noor. See on mõistetav - vaenu kahe kogukonna vahel on õhutatud aastakümneid. On loomulik, et selle kooli lapsed ei taha kuuldagi Otepääle õppima minemisest. 

Aga miks Otepää kooli enda üheksandike seas gümnaasiumis jätkamine nii ebapopulaarne on? Kas teate, et kõigest 39 % kevadistest lõpetajatest jätkas õpinguid samas koolis. Millest see räägib?

Olen natuke noortega ja nende vanematega vestelnud. Selgub, et Otepää kooli ei peeta ihaldusväärseks õpikohaks. Kooli õhkkond pole kiita ning ka õppesuunad pole kuigi atraktiivsed - loodussuund, humanitaar-sotsiaalsuund ja reaal- ja majandussuund. „Ümmargused“ - nagu Aivo Meema ise ütleks. Tänased noored teevad gümnaasiumi valikuid üsna isepäiselt ning infot hangivad nad peamiselt tuttavatelt ja sotsiaalmeediast. Sellise mainega ei ole lootustki, et kool õpilasi naabervaldadest kohale meelitaks. Väljastpoolt tulnud laste arv ongi iga aastaga kahanenud.

 

Kas rong on läinud?

Täna võitlevad kõik Eesti gümnaasiumid hambad ristis õpilaste pärast. Aga mida on teinud Aivo Meema ja vallavõim selleks, et kunagine kuulus hariduse ja kultuuri kants gümnaasiumihariduse säilitaks. MITTE MIDAGI. Kogu aur on pandud naaberkooli hävitamisele. Vägisi jääb mulje, et Aivo ei tahagi gümnaasiumiga mässata ning loodab tulevikus olla heas majanduslikus seisus põhikooli direktor. Siis kuluks Pühajärve lapsed marjaks ära. Paar aastat on võimalik põhikooli pearahade abiga ka pisikest gümnaasiumiosa toita, kuid mitte kuigi kaua. Riik valmistab praegu ette gümnaasiumide lahutamist põhikoolidest. Kui see juhtub, siis võime juba kindlalt Otepää Gümnaasiumi matuseid pidada. Ennustan, et see võib juhtuda juba aastal 2014. Kui asjad samamoodi edasi lähevad, siis võivad tänased kümnendikud olla Otepää Gümnaasiumi viimane lend.

Kulla vallakodanikud. Kas te tõeti tahate, et nii läheb. Kas ei oleks aega hakata nõudma, et vallavõim Pühajärve Põhikooli rahule jätaks ning Otepää Gümnaasiumi sisulise arendamisega kibekähku ja jõuliselt tegelema hakkaks. Enamus haridusspetsialiste ütleks, et see rong on juba läinud, ning neil võib õigus olla. Usun siiski, et kõik on veel võimalik, kui kogukond seda tahab ja nõuab. Seda silmas pidades pakkusin oma abi valla hariduskomisjonile tehes teistkordselt avalduse komisjoni liikmeks saamiseks. Miski minus ütleb siiski, et saan järgmises volikogus 23. novembril Meemalt korvi.

Ja nüüd lubatud pöördumine.

Pühajärve põhikooli hoolekogu pöördumine 14. novembril 2011 

Seoses 11.11.2011.a. Otepää Teatajas ilmunud artikliga „ Otepää valla haridusasutusi ootab ees ümberkorraldamine“ teeme järgmise pöördumise ning avaldame heameelt, et vallavalitsus soovib avalikult arutama hakata haridusküsimusi. Ühtlasi kinnitame jätkuvalt oma koostöövalmidust valla arengut puudutavate küsimuste arutamisel.

Artiklis ilmunud informatsiooni kohaselt plaanib vallavalitsus 23. novembril toimuvale vallavolikogu istungile esitada eelnõu, mille eesmärk on pakkuda kvaliteetset gümnaasiumiharidust ja säilitada tugev põhikool. Lisaks viidati, et valla prioriteediks on kvaliteetse koolihariduse pakkumise jätkusuutlikkus ning edaspidine arendamine, mille saavutamiseks tuleb üks paralleelsetest struktuuridest  ümber korraldada ning vabanev ressurss suunatakse alushariduse ja noorte vaba aja tegevustele.

Kuna tegemist on äärmiselt oluliste küsimustega kogu valla edasises arengus, palume vallavalitsusel enne avalikku koosolekut esitada kirjalik haridusasutuste ümberkorraldamise tegevuskava koos eelarvega. Samuti palume kirjalikult vastata alljärgnevatele küsimustele:

1.       Kuidas, mille arvelt ning kui suur finantsiline kokkuhoid koolide ühendamisel tekib?

2.       Millised saavad olema alusharidusse suunatavad  ressurssid (finantsid, tööjõud, ruumid jms)?

3.       Millised saavad olema noorte vaba aja tegevustesse suunatavad ressurssid (finantsid, tööjõud, ruumid jms)?

4.       Millised saavad olema huviharidusse suunatavad ressurssid (finantsid, tööjõud, ruumid jms)?

5.       Millised on huvihariduse eelisarendatavad ning prioriteetsed suunad?

6.       Millest tulenevalt eelisarendatakse just valitud suundi?

7.       Kuidas kavandatav ümberkorraldus aitab hariduse kvaliteeti tõsta?

8.       Missugused on haridusnäitajate kvaliteedi muutuse, eeldatavasti tõusu, hindamise mõõdikud?

9.       Kuidas planeeritav muudatus aitab Otepää Gümnaasiumil saada 2013. aastal gümnaasiumiõppe läbiviimiseks vajalikku koolitusluba ehk tagada PGS-s nõutud kolm õppesuunda?

10.    Missuguse protsessi tulemusel valitakse välja arendatavad õppesuunad ja kuidas need muudavad hariduse Otepää Gümnaasiumis kvaliteetseks ning atraktiivseks?

11.    Kuidas kavandatav uus lasteaiahoone ehitus ning renoveeritavad Avatud Noortekeskuse ruumid on seotud kvaliteetse gümnaasiumihariduse andmise ja tugeva põhikooli säilimise eesmärgi saavutamisega?

12.    Milline saab olema ühendatud haridusasutuste personalivajadus, personali töökoormus ning planeeritavad töötasud?

13.    Kuidas on planeeritud ühendatud õppeasutuste personaliküsimuste lahendamine, st värbamine, valik, töölepingute sõlmimine ja töölt vabastamine.

Usume, et vallavalitsusel on olemas põhjalik tegevuskava ning eelarve, millega saame tutvuda ning mis annab vastuse nii ülaltoodud kui ka paljudele teistele haridusasutuste ümberkorraldamisega kaasnevatele küsimustele.

Usume, et demokraatlikus kohalikus omavalitsuses antakse ümberkorraldustest otseselt puudutatud osapoolele mõistlik aeg vastustega tutvumiseks ning oma seisukohtade kujundamiseks, peale mida on võimalik hariduse ümberkorraldamisega seotud teemasid avalikul koosolekul arutada.

Palume vastata eeltoodud küsimustele Pühajärve Põhikooli ja Otepää Gümnaasiumi hoolekogudele ja lastevanematele ühe kuu jooksul, s.o hiljemalt 12.12.2011. Peale seda saame ühiselt kokku leppida avaliku koosoleku toimumise aja.

Samuti palume teil viivitamatult teavitada avalikkust, et kolmapäevaks 16. novembriks plaanitud koosolek jääb ära ning samuti ei toimu antud küsimuse arutamist 23. novembri volikogus.

Lugupidamisega, Andrus Eensoo

Hoolekogu esimees

Seekord tuli volikogu teisiti

Juba paar nädalat on inimesed küsinud „Kus on uus blogi sissekanne?“ ja „Miks sa ei kirjuta sagedamini“. No ei jõua rohkem. Aga ehk arenen ...

Viimane volikogu oli teistmoodi. Nimelt olen ma hetkel volikogu kooseisust väljas ning töökohustuste tõttu ei saanud ka saalis viibida. Seega oli viimasel istungil minu silmadeks ja kõrvadeks Indrek Tiido volinike hulgas ja Teet Reedi vaatajate poole peal. Paraku jäi koosolek lühikeseks ja igavaks. 7 päevakorra punktiga koosolek kestis vaid pisut üle tunni. Polnud ei arutelu ega diskussiooni.

See eest on volikogude vahel toimunud mitmeid põnevaid üritusi nagu uue lasteaia ehitamise arutelu 31. augustil ning külavanemate ümarlaud 14. septembril. Sealt on selgunud üht-teist põnevat.

Otepää valla seletav sõnastik: „raha ei ole“

Mõtlesin, et siinkohal on paslik hakata koostama Otepää valla väikest seletavat sõnastikku. Esimene mõiste, millele sisule olen lõpuks pihta saanud on „raha ei ole“.

Olen siiani olnud suures hämmingus, kui koosolekust koosolekusse kuuled vaheldumisi kummalisi rahaeraldamisi ning siis  jälle mantrat „raha ei ole“.

Näide 1. Kevadel ütles mulle üks vallaametnik, et teede hoolduseks on raha eelarves nii vähe, et aasta lõpus jääb ainult palvetada, et lumi tuleks hilja. Mõned nädalad hiljem võeti reservfondist  - mitte eelarvest vaid just reservfondist - raha tervisekeskuse lifti jaoks.

Näide 2. Külavanemate koosolekul selgus, et küladesse tehtavate investeeringute omaosaluseks pole vallal raha kusagilt võtta. Heal juhul võivad külavanemad loota paarisajale eurole. Viimasel volikogul aga eraldati raha naksti  uue spordihoone saali remondi jaoks, mida eelarves ette nähtud polnud.

Näide 3  Koosolekul augusti lõpus selgus, et uue lasteaia projekteerimisele läheb nii palju ressursse, et järgmise viie aasta jooksul pühkigu lasteaiad õppevahenditest ja sanitaarremondist suu puhtaks. Samas on raha selle jaoks, et planeeritava maa pealt ära osta üks eraomandis olev krunt. Küsimuse peale, kas see takistab lasteaia ehitust, selgus et seda mitte, kuid loob suuremaid võimalusi. Küsisin veel hämmeldunult Arikese käest, kas meie vallas pole mitte eelarvega kitsas. Arike aga vastu, et: „Eesmärk pühendab abinõu.“

Vot just tänu Andresele sain ma aru, mida tähendab siinkandis väljend „raha ei ole.“ Selle sisu on: „koalitsioon ei soovi selleks asjaks raha eraldada.“

Võtan endale kohustuseks ka tulevikus tõlget pakkuda, sest võib-olla arvavad inimesed siiani, et vald on tõepoolest kitsikuses. Tuletan meelde, et Eesti omavalitsuste (finants) suutlikkuse pingereas on Otepää väga kõrgel kohal. (Vaata http://www.siseministeerium.ee/public/KOV_voimekuse_indeks_2010_final.pdf%20lk%2027). Raha on küll. Tahet lihtsalt ei jätku. Paraku mõnikord ka mõistust.

Rahvas vallavara müüma!

Hiljuti sain ühelt volikogu lapsesuult – volikogus koalitsioon tal sõna võtta ei luba - teada huvitava asjaolu. Nimelt pidi meil eksisteerima põhimõte - kui keegi leiab müüdavale vallavarale ostja, siis saab ta ise määrata, kuhu osa saadud summast suunatakse. Minu teada peetakse sellist käitumist mujal korruptsiooniks. Paraku on Otepää vallas see hoopis hea tava.

Seega vallakodanikud, asuge kähku vallavarale ostjaid leidma! Ehk kukub ka teile midagi. Tuletan meelde, et müügis on Sihva vana koolmaja, kunagine Pilkuse vallamaja, lagunenud korrusmaja Kannistikus, Luigakuuri kinnistu Raudsepa külas. Aeg-ajalt käivad ostjad vaatamas ka Pühajärve Põhikooli hoonet. Kindlasti on veel midagi. Kiirustage seltsimehed unetud!

Otepää valla seletav sõnastik: „lapsi on vähe“

Seletavas sõnastikus tuleb järgmisena ära defineerida fraas „lapsi on vähe“. Uue lasteaia ehitust arutanud koosolekul selgus vallaametnike suust ootamatu tõsiasi, et lapsi pidi lasteaias olema liiga palju - ei mahu teised rühmadesse ära. Praegu on lasteaia kohata kümmekond peret. Kui aga tõstatati küsimus, kas vald planeerib Pühajärve kooli lasteaia põhikooli ruumidesse viimist, et kohti juurde saada, siis jutt muutus. Järgmisel hetkel väideti, et tegelikult pidi ikkagi lasteaedades ruumi küll olema, sest väga paljud lapsed ei käi iga päev kohal. Ja kui siis tõesti peaks veel mõni koht puudu jääma, siis visatakse naabervaldade lapsed rühmast välja. Vot nii käivad asjad meil.

Seega mis võiks olla seletus fraasile „lapsi on vähe“. Järsku tähendab see midagi sellist, et  „lapsed on suhteline väärtus sõltuvalt sellest, kuidas nad sobivad kokku võimulolijate huvidega“.

Ühe kaotus teise võit

Viimase volikogu eel juhtus veel üks märkimisväärne sündmus. Meie (SDE) nimekirja noor liige Ahto Saar otsustas üle minna koalitsiooni poolele. Arvan, et rahval on seda oluline teada, sest osa teist on ehk talle hääle andnud just nimekirja tõttu, kuhu ta kuulub. Ahto on viisakas poiss ning helistas meile, et oma otsusest teada anda. Põhjenduseks oli soov aktiivsemalt osaleda otsuste tegemise juures. On väga tore, et noore inimese hinges nii õilis soov eksisteerib. Kahju, et seda soovi polnud eelmisel kevadel, kui ta märtsi volikogust poole pealt lahkus ning alles augustis uuesti kohale jõudis. Samuti ei näinud SDE nimekiri teda kordagi volikogueelsetel kogunemistel. Aga siiski, hea et nüüd siis see tahe tekkis ning ka äratundmine, kellega tegelikult ühine maailmavaade on. Edu Ahtole!

Üks asi kripeldab mul siiani. Vallavalitsus lubas juba kevadel teha analüüsi investeeringutest linna ja külapiirkondadesse. Siiani pole seda tehtud. Vallavanem Visnapuu, aja see asi korda! Muidu võib jääda mulje, et proportsioonid ongi nii kiivas, et seda ei sünni avalikuks teha.

Kui nüüd mõnel lugejal tekkis mure, et minu blogi jääb järjest lühemaks, kuna ma ise ei saa volikogus diskussioone suunata, siis võin lohutuseks öelda - Issanda teed on imelised. Võib vabalt juhtuda, et olen oktoobrikuus taas punase rätikuna volikogu laua taga. Eks elu näitab.

Suvi läbi. Volikogus muutusteta.

Suvi on läbi ja volikogu taas tööga algust teinud. Oleks lootnud et uue hooga, kuid paraku endise küünilisuse ja tüdimusega. Seekord on minu volikogu muljed mõjutatud veel kahest sündmusest - ühelt poolt isamaalisusest pakatavast taasiseseisvumise päevast ja teiselt poolt äsja trükivalgust näinud raamatust „Minu kodu on nõukogude Eesti“, mille autor, otepäälane Mari-Ann Karupää, räägib tänapäeva eestlaste mentaliteedist väliseestlase pilgu läbi. Seetõttu olen seekord tavapärasest filosoofilisemas meeleolus.

 

Vallavõim järjekindlalt apaatne ja üleolev

Nii volikogu kui ka vallavalitsus jätkab endist stiili – jumala pärast pole vaja enne igakuist käetõstmise üritust asjaosalistega rääkida. Isegi lihtlabane info saatmine on ületamatu  ajakulu ning liig raske liigutus. Reeglina pole inimeste infosulus hoidmine mitte taotluslik ega pahatahtlik, vaid lihtsalt ülbe „turumuttidelt-pole-mõttet-küsida“ suhtumine. (Tänan veelkord Peetrit selle hea väljendi eest, mis võimu lähedal olijate üldise hoiaku kokku võtab.)

 

Lugesin selle koosoleku jooksul kokku kolm juhust, kus sama suhtumist väljendati. Vaatamata sellele, et vallas on värskelt valitud külavanemad, ei teatatud Kastolatsi külavanemale, et arutusele tuleb üldplaneeringut muutev detailplaneering selles külas.  Kuigi päevakorras oli avaliku kasutuse lepingu lõpetamine Pühajärve Haridusseltsiga, ei peetud vajalikuks neid koosolekule kutsuda. (Arikese sõnad: „Kui nad oleks seda tahtnud, oleks nad ise päevakorda vaadanud ja kohale tulnud.“) Kutsumine, kallis Andres, on lugupidamist väljendav tegu. Iga vallakodanik väärib lugupidamist, või kuidas?   

 

Kodanik võib loota lendavale autole

Kõige drastilisem oli aga lugu Kannistiku kaks korteriühistuga, kes on aastast 2005 palunud vallal tagada seadusekohane väljapääs oma kinnistult. Nimelt on nende juurdepääsutee ühelt poolt eraomanduses ning teiselt poolt valla omandis. Kuna vald võttis juunis vastu otsuse Kannistikus oleva  kinnistu ära müüa, siis oli viimane aeg valla elanikele välja- ja juurdepääs nende kinnistule tagada. Aga loomulikult ei ole see elementaarne Otepääl!!! Vallavalitsus unustas ühistu abipalved ära. Õnneks said korteriühistu juhid vallavalitsuse müügiplaanile jaole ning tuletasid neile meelde pikaajalist lubadust, mille kohta oli isegi kirjavahetus olemas. Ja nii saigi enne müügi teostumist volikogusse eelnõu, millega teele seati servituut Kannistu 2 korteriühistu kasuks. Aga – ja nüüd puänt – servituut seati 10 aastaks!!! Ja sellest muidugi ühistut EI informeeritud. Jällegi kogemata sai ühistu teda, et juba augusti volikogus läheb eelnõu otsustamisele. Oldi hämmingus. „Mis peaks küll 10 aasta pärast teisiti olema“ Kas nad ootavad et selleks ajaks on kortermaja lagunenud ning inimesed lahkunud!?“ Seda sama küsimust esitati ka volikogu istungil. Arike vastas, et situatsioon võib 10 aasta pärast olla muutunud. Lapsesuu Jaanus Raidal täpsustas, et siis pidavat olema lendavad autod ja sõiduteed pole enam vaja.

 

Volikogu muutis õnneks eelnõu ära ning tegi servituudi tähtajatuks. Lõpp hea, kõik hea. Aga siit minu küsimus meie valla Andrestele, Aivaritele ja Jaanustele. Kas seda piinlikku juhtumit oleks saanud ennetada, kui eelnõu projekt oleks saadetud ühistu juhatusele või vähemalt külavanemale. Mehed, võtke aru pähe. Teil ei ole tarvis inimesi asjatult vihaseks ajada. See ei ole teile ju kuidagi kasulik. Ja miks siis ironiseerida minu küsimuste peale, kas inimesi on teavitatud või kaasatud. Ma aitan teil ju oma nägu päästa.

 

Vaikiv ükskõiksus

Karupää uues raamatus tuuakse välja järgmised märgid siiani säilinud nõukogulikust mentaliteedist  - „Vaikimine. Kartus. Usaldusepuudus kaasinimestesse.“ Need märgid iseloomustavad suurepäraselt Otepää volikogu ja vallavalitsust. Seegi kord ei tõstatanud näiteks mitte keegi küsimust, miks on volikogus arutusel päevakorrapunkt, mille materjali näevad volinikud alles  koosolekulaual. Tegemist oli 7 leheküljega Valgamaa Arengustrateegia ettepanekutest, mida võimatu jooksvalt läbi lugeda. Minu küsimisele aga vastab Peeter Holts: „Üks korralik volinik tuleb koosolekule tund varem, et materjalidega tutvuda.“ Loomulikult mõistan ma, et see oli iroonia. Kuid kas volikogu esimeeste ülesanne pole mitte killu viskamise asemel reglemendi täitmist jälgida või vähemalt  vabandada, kui see pole võimalik. Ülejäänud volinikel näis olevat suva - nad pääsesid ühe materjali lugemisest, seda enam, et tegemist oli nii ebaolulise asjaga nagu piirkonna areng. Huvitav oleks teada, mitu protsenti volinikest üldse eelnevalt materjale loevad. Ja kui paljud selle juures ajusid liigutavad? Ning kas keegi volikogus toimuvat ka südamesse või südamega võtab?  Ei tea, sest see ei paista välja.

 

Peeter Volkonski ütles laupäevasel kontserdil „Vabaduse laul“, et vabaduseni jõudmiseks tuleb armastada ning et armastuse vastand pole mitte vihkamine vaid ükskõiksus. Tõlgendan Volkonski sõnu nii, et ükskõiksus on orjalikkuse märk. Kui keegi tahab näha, kuidas ükskõiksus ehk siis orjalikkus ehedal kujul välja näeb, siis võin teile vihjata, kus seda kord kuus näha saab.

 

Treenitud ja treenimata

Päeva viimane punkt oli vallavanema aruanne tehtu kohta. On see Andres Visnapuu, mis ta on, kuid meeskond on tal tubli. Selleks korraks olid nad  Andrese välja treeninud vastama kõigile küsimustele külma rahuga. „Ei.“ „Tegeleme asjaga.“ „Veel pole jõudnud“. Tavaliselt kergelt erutuvat meest ei kõigutanud seekord miski.

 

Samasugust väljaõpet vajaks ka Andres Arike ja Aivo Meema, kes ikka veel igat küsimust isikliku solvanguna võtavad. Minu küsimuse peale, kuidas edeneb vallavalitsusel lubatud analüüs, mis näitab investeeringute rahalise jaotumist linna ja külade vahel, teatas vallavanem lakooniliselt, et selleni pole veel puhtfüüsiliselt jõutud. Hoopis Meema oli see, kes nüüd erutus. „Volinik Nõgel õhutab maad ja linna vastandades rahvastevahelist vaenu!“ Talle sekundeeris Raidal: „See on suisa rassistlik!“ Kuigi mind huvitas vaid analüüs, mis loodetavasti tõestab õiglast rahastamist, sain nüüd teada, et mõne mehe meelest on linnas ja külades elavad inimesed kaks erinevat rahvast või isegi rassi. Ma julgen arvata, et enamik linna-otepäälasi ei mõtle külaelanikest kui teisest rassist (maakatest?) vaid soovivad õiglast vallajuhtimist ja ressursside suunamist. Paistab, et Meemal on olnud varasemaid kokkupuuteid vaenu õhutamisega mõnes teises valdkonnas.

 

Direktorite etteasted

Lõpuks palus Nigol kahel volinikust koolidirektoril teha ülevaade koolide valmisolekust 1. septembriks. Miia rõõmustas 10 lapsega esimese klassi ning uue lasteaia juhataja üle. Aivo aga kuulutas: „Meie töötame veel rohkem kui Miia, sest muidu keegi järsku arvab, et me ei tööta.“ Gümnaasiumi 10 klassi olevat avaldusi 25. Küsimuse peale, kuidas edeneb kolme õppesuuna sisse viimine gümnaasiumi astmesse muutus Meema kidakeelseks. Ja kui siis lõpuks küsiti, millised on need kolm valitud õppesuunda, siis soovitas Meema volinikel seda kodulehelt järele vaadata.

 

Mõistan Aivot. Ka minul juhtub suvel nii, et ma unustan kõik tööga seonduva täielikult. Kuna Aivo on oma sõnul minu blogi andunud lugeja, siis tulen siinkohal koolidirektorile vastu ja tuletan talle gümnaasiumi õppesuunad meelde. Need on loodussuund, humanitaar-sotsiaalsuund ja reaal- ja majandussuund.

 

Samuti võin täita, Aivo, su palve ja seletada, mida kujutab endast Gustav Wulff Õie Muuseum. Gustav Wulff, kallis Aivo, oli mees, kes asutas üle saja aasta tagasi kooli, mille direktor sa oled. Tegemist oli tol ajal esimese eestikeelse pro-gümnaasiumiga maapiirkonnas. (Kooli arengukavas on see kirjas.) Gustav Wulff Õie muuseum asub sinu koolist paari kilomeetri kaugusel Nüpli järve ääres. Soovitan külastada, sest selle mehe aatelisusest ja sirgest seljast on palju õppida.

Kas viimases vaatuses teeb püss pauku?

Enne seda, kui asun eelmise volikogu ülejäänud täht-hetki kajastama tahan tänada vallavalitsust väga ilusa külavanemate ürituse eest Pilkusel. Suur tänu Annikale, Andresele ning Merikesele.

Aastaaruandes põnev info

Aga nüüd tagasi 16. juuni volikogu juurde. Päevakorras oli valla majandusaasta 2010 aruanne – aasta üks tähtsamaid dokumente, mis juba mitu nädalat kodulehel rippus, et volinikud sellega tutvuda saaksid. Raamatupidamisandmeid ei oska ma kuigi hästi analüüsida, kuid tegevusaruanne oli küll väga informatiivne ja põnev. Muu hulgas saab sealt välja lugeda, millised valla allaasutused on kõige kõrgemate ja millised kõige madalamate keskmiste palkadega. 2010 aasta edetabeli tipus on Otepää Vallavolikogu. Jah, te lugesite õigesti – just volikogu. Pole siiski põhjust mind kui volinikku kadestada, sest selle palga teenis valdavalt välja üks mees nimega Jaanus Raidal, kelle töötasu oli mäletatavasti ligi 20 000 krooni, mille eest tal tuli iga kuu üks volikogu koosolek korraldada ning see ära juhatada. Kõige madalamate palkadega on valla raamatukogud. Ilmselt kompenseerib hädise palga võimalus hommikust õhtuni raamatuid lugedes targaks saada.

9 miljonit siia või sinna

Aruande põnevaimaks kohaks oli tulbad, mis kajastasid eelarve muutusi 5 aasta jooksul. Nendest tulpadest selgus, et valla sissetulekud oli 2010 aastal vähenenud, kuid kulud oluliselt suurenenud, sealhulgas töötasude osa oli tõusnud koguni 5 miljonit krooni võrra. Arvestades, et tegemist oli aastaga, mil lasteaednikud ja õpetajad ühe kuu palgast ilma jäeti, tundus selline kasv müstiline. Aimasin, et tegemist peab olema veaga, kuid magus küsimuse koht terendas  siiski.  Eks ma siis volikogu koosolekult pärsingi aru selle kohta, mis on põhjustanud nii suure palgakulude tõusu ja seda veel masu aastal. Ühtlasi meenutasin kiirkõnes volinikele, et osa sellest kasvust võib kanda Raidali hiigelpalga arvele, mille poolt hääletasid toona ka praegused koalitsiooni liikmed Meema, Sepma ja Siilbek.

Reformarite rivi lõi kihama. Nende väitel ei olevat volikogu koht poliitika tegemiseks. Ohhoo! See oli mulle küll uudis. Mina teadsin siiani, et volikogu on poliitiline võimuorgan ja üks väheseid kohti üldse, kus poliitiline debatt on igati põhjendatud. Veel kostis hääli, et viga ei saa olla, sest audiitor on aruande üle kontrollinud ja heaks kiitnud. Vallavanem Visnapuu viitas ärritunult ja näost õhetades täiesti korrektsete numbritega PowerPoint esitlusele, mille ta just oli ette kandnud. Ma küll ei tea, kas mõnes teises volikogus samuti valla tähtsaim aruanne slaidide põhjal kinnitatakse. Nigol võttis suure segaduse klaarimiseks vaheaja. Eks me siis koos vaatasime Visnapuu allkirjadega dokumenti, mis saalis ringi liikus ning mille üle kohe-kohe pidi hääletatama. Võta või jäta, kuid 9 miljoni suurusjärgus vead olid ikkagi alles, seda nii graafikutes kui ka tekstis. Lõpuks lubati pühalikult, et vead parandatakse ära. Minu peale olid poisid aga endiselt solvunud.

Volinikud vaimustusid terviseprofiilist

Pingelise päevakorra sees oli ka vähem tõsiseid punkte nagu valla terviseprofiil – rahva tervisenäitajaid kajastav dokument, mis annab võimaluse saada raha projektidele. Nüüd avasid volinikud täies mahus oma huumorisoone. Ei mingit koju kiirustamist ega arutelu blokeerimist. Raidali küsimus ettekandajale: „Me teame, et kõik mis liigub see ka kulub nagu näiteks liigesed. Mõned aktiivsed rahvasportlased on ka saanud infarkte ja insulte. Kas võiks ehk teha projekti, milles hoiatada inimesi liikumise negatiivsete mõjude eest.“ Margo Krüünvaldi küsimus: „Siin dokumendis on ära toodud spordi harrastajad, aga miks pole rahvatantsijaid, ka nende tegevus on tervislik.“ Ja Nigoli repliik „... ning laulukoorid võiks ka olla, sest laul teeb rinna rõõmsaks.“ Ja nii edasi ja nii edasi. Tore, et volikogus on teemasid, mis tõeliselt hinge lähevad.

Torpeedod rünnaku all

Kõige eelviimasena tuli arutamisele minu lemmikpunkt - Sihtasutuses Innovatiivse Hoone ja Elukeskkonna Kompetentsikeskus osalemise lõpetamine. Ehk keegi mäletab veel pooleteise aasta tagust Vidrike elanike võitlust Monika Salu utoopiaprojektiga, millega taheti keset looduskaunist küla teha teaduskeskust ning ohtlikust kurvist läbi soo rajada sissepääsuteed. Meenutamiseks võid vaadata maalehe artiklit http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/monika-salu-kinnisvaraarendus-otepaal-vihastab-naabreid.d?id=28484417. Ehkki Otepää Vallavalitsus tookord külaelanikele selja keeras ning Salule abikäe ulatas,  kandis meie võitlus ning Nelly Oinuse rohkearvulised kirjad vilja. Projekt raha ei saanud ning nüüd soovib vallavalitsus välja astuda sihtasutusest, mis vallasekretäri sõnul visklevat äriinimeste ja teadlaste vahelistes vastuoludes. Siiski on volikogus kaks meest, kes äpardunud projekti taga leinavad. Raidal küsis vallasekretärist otse: „Mida kavatseb vald teha kahe omakasupüüdliku Vidrike daamiga (mõeldud on mind ja Nellyt), kes häbiväärselt seda progressiivset projekti torpedeerisid?“ Neeme Sild pidi kurvastusega tõdema, et vallal puuduvad hoovad kodanike käitumise mõjutamiseks. Valdur Siilbek oli pahane teisel põhjusel. Nimelt olevat küla projekti luhtumisega ilma jäänud mustkattega teest. Ma usun, et see on Valdurile suur löök, sest külaelanike sõnul oli tema peamine valimislubadus panna Vidriket läbiva riigitee lõigu mustkatte alla. Pole midagi, Valdur, nüüd tuleb see oma rahadega ära teha.

Kogupauk volikogu kevadhooajale

Koosoleku lõpetas Peeter Holts´i stiilne mõtteavaldus selle kohta, kas ikka tasub elanikke kaasata Otepää uue lasteaia ning seda ümbritseva ala detailplaneeringu ideekonkursile. Holtsi arvamus kõlas: „Turumuttide käest ei tasu arvamust küsida.“ Nii hea lause väärib autoriõigusega kaitsmist, kuid Holts on suuremeelne mees ning lubas mul isiklikult neid sõnu blogis kasutada. Samas andis Raidal, kes on tuntud kui lihtrahavaga hea suhtleja, lubaduse luua volikogu sees turumuttide fraktsiooni. Saame näha, kes saavad sügisel au sinna kuuluda.

 

Kui vallas lähikuudel midagi põrutavat ei juhtu, siis jääb mu blogi nüüd suvepuhkusele. Kohtumiseni augusti lõpus! Ilusat poliitikavaba suve kõigile!  

Põnev etendus päris mitmes vaatuses

Võitja on selgunud

Toetudes teie soovitustele ning oma sümpaatiatele valisin lõpuks ära õnneliku võitja ehk siis volikogu komisjoni, kes mind endale saab. Selleks osutus  .................?.............?.............?.......... (põnevus kasvab) ..............?...............  HARIDUSE JA NOORSOOTÖÖ KOMISJON, PALJU ÕNNE!!!

Nojah, mina võin küll soovida Otepää haridusmaastikku panustada, kuid paraku tõi Aivar Nigol mind maa peale. Kuna komisjoni koosseisu esitab volikogule kinnitamiseks esimees, siis peab ka tema mind tahtma. Aivar vana kalana andis head nõu – leppigu ma otse komisjoni esimehega kokku.

Nii ma tegingi. Astusin julgelt enne volikogu algust Aivo Meema juurde ja küsisin: „Aivo, ega sul midagi selle vastu ei ole, kui ma sinu komisjoni tulen?“ Nagu ma arvasingi, oli Aivol hea meel, sest ta vastas rõõmust väriseva häälega: „Loomulikult mitte. Väga armas.“ No vähemalt üks mees mind selles volikogus hindab. Ka kogu pika koosoleku aja jooksul hüüdis Aivo korduvalt: „Ivika, sinu sõnavõtt!“ ja „Ivika, kas sa ei küsigi midagi?“. Õige komisjon sai valitud.  

 

Vallavara müügibuum

Vald on asunud taas oma vara müüma. Lugesin volikogu materjalidest huviga Pindi kinnisvara eksperthinnanguid varade väärtuste kohta koos toredate fotodega Kannistiku vanast korrusmajas, Pilkuse lagunenud vallamajast ning ... siis jõudsin vana koolimajani Sihval. Tean, et Sihva lasteaia vastas on kaks vana maja. See, mida nad müüvad, ei saa ju ometi hoone, mida Pühajärve Haridusselts just praegu plaanib eurorahade eest remontima hakata. Küsisin teistelt üle ning selgus, et just seda maja vald müübki.

 

Võim varjab ja valetab

23 mail, kui volikogu ja vallavalitsus rahvaga kultuurimajas kohtusid, küsis Teet Reedi Nigolilt: „Kui kogukond otsustab vana koolimaja ära remontida ja kasutusse võtta, siis kas meil on loota valla toetusele, näiteks omaosaluse näol." Nigol kiitis altpoolt tulevat initsiatiivi ja vastas, et kui plaan on mõistlik, siis kindlasti. Paraku toimus samal ajal vallavalitsuses ettevalmistustöö selle sama hoone müügiks. Otepää vallale iseloomulikult ei kõssatud rahva juuresolekul sellest sõnagi. Mis aga veelgi hullem, volikogu jaoks eelnõud koostades ei informeerinud vald müügikavatusest ei Pühajärve Haridusseltsi, kellel on sama hoone peale vallaga kehtiv avaliku kasutuse leping ega ka puidutöökoda, kes juba aastaid vallalt pinda rendib. Eelnõu seletuskirjas on sees suisa lausvale, mis kõlab nii: „... üürnikku on teavitatud kinnisasja võõrandamise kavatsusest.“ Tõde on see, et puidutöökoja omanikud said asjast teada päev enne volikogu istungit Margit Predelt, kes omakorda sai Pühajärve Haridusseltsi juhatuse liikmena info veel päev varem minult.

Loomulikult küsisin volikogus, et kuidas on võimalik, et vald pole asja arutanud Haridusseltsiga, kes samal ajal europrojektiks valmistub. Andres Arike tegi suured silmad, justkui ei teaks ta asjast midagi. Tundub, et koalitsiooni sees on tüli ning  Nigol ja Arike omavahel enam ei suhtle, sest hetk hiljem teatas Aivar suisa kuupäevalise täpsusega Euroopa Liidu projekti lõppemise tähtaja.

 

Koalitsioon on Otepää omanik ja teab ise, mis teeb

Pühajärve Haridusseltsi seisukohti oli volikokku tulnud teadvustama Solveig Raave, kes sõnavõtusoovi enne koosoleku algust registreeris. Selle asemel, et lubada tal olukorda selgust luua, andis Nigol hoopis sõna volikogu liikmetele, kes üksteise võidu pildusid oletusi ning kuulujutte stiilis „Seal vist oli jah mingi projekt, aga see vist ei saanud raha“ ning „Seal ei ole ju kümme aastat midagi toimunud“. Parima küsimuse auhind läheb minu poolt Aivar Pärlile, kes esitas Arikesele geniaalse küsimuse: „Kuule Andres. Vasta ausalt. Kas sa isiklikult usud, et Pühajärve Haridusselts seal midagi tegema hakkab?“ Bravo Aivar! Just sellest, mida Arike usub või ei usu sõltubki maja saatus.

No nüüd oleks olnud küll viimane aeg sõnavõttu soovinud Solveig Raave pulti lasta. Ta oleks ju saanud kõigile neile kõhklustele, kahtlusele ja oletustele vastata. Paraku otsustas Nigol, et volikogu ei vaja rohkem infot ning et sõnavõttude õigus on ainult volikogu liikmetel. Koalitsiooni suhtumise võttis kokku Meema, kes teatas, et sellel teemal jahumine on mõttetu, sest: „...omanik teab ise, mida ta oma varaga teeb“ ja võib selle igal ajal maha müüa küll, kui tahab. Seega, kui teie veel ei teadnud, kes on reformarite meelest Otepää valla omanik, siis nüüd on see selge - OTEPÄÄ KUULUB KOALITSIOONILE.

Siiani olen mina arvanud, et omanikuks on rahvas ehk vallakodanikud. Aga meie vallas nii ei ole. Ilmselt sellepärast siinne elu ussitabki, et Otepää omanikud iga aasta tagant vahetuvad. Meil jääb üle vaid oodata, mida tahavad oma varaga teha järgmine ja ülejärgmine ja üle-ülejärgmine ja ... omanik.

No mis mul siis selles olukorras üle jäi. Võtsin Solveigi asemel ise sõna ning ütlesin neile, mida ma kõigest sellest arvan.

Järg paari päeva pärast ....

Aperatiiv eilsest volikogust

Kallid lugejad.

Olen tähele pannud, et peale Otepää volikogu istungit hakkate aegsasti minu blogi piiluma. Et teile mitte pettumust valmistada, siis annan teile isu tekitamiseks ette rubriigid, milles järgmisel nädalal pajatan. Nimelt ei jõua ma enne teisipäeva pikemat sissekannet teha.

Ette ruttavalt võin öelda, et seekordne volikogu oli pikk ja põnev. Materjali ning „geniaalseid“ ütlemisi sedavõrd palju, et ühe korraga ära rääkida ei jõua. Päevakorda läbis punase niidina mõte: „Kodanikud on turumutid.“.

Seega teemad, millest järgmise nädala jooksul lugeda saate:

§         Ivika valis komisjoni – esimees „rõõmus“.

§         Kuidas vallakodanik Solveig Raavele sõna ei antud.

§         Aastaaruande vead ulatuvad 8 miljonini - volikogul suva.

§         Otepää valla reservfondis on raha nagu muda.

§         Raidal tahab teha liikumise kahjude eest hoiatava projekti.

§         Kuidas sanktsioneerib vald kodanik-torpeedosid Ivika Nõgelit ja Nelly Oinust.

Jääge ootele!

Kohtumine rahvaga

Suur tänu lugejatele tagasiside ja ettepanekute eest. Viit komisjoni on mulle soovitatud. Praegu juhib pingerida hariduskomisjon. Pakkuge ikka veel. (Vaata ka http://ivikanogel.blogspot.com/2011/05/kas-volikogu-voi-lasteaed.html).

Lubasin kirjutada nädala eest toimunud rahvakoosolekust, mis kujunes põnevaks. Tulge ikka järgmisel korral ise kohale ja te ei kahetse.

Ürituse ametlik nimi oli „Volikogu ja vallavalitsuse liikmed kohtuvad rahvaga„ ning see toimus 23. mail Otepää Kultuurikeskuses. Olime Teet Reediga esimesed ja ootasime põnevusega, kes tulevad. Kohal oli rahvast 22 ühikut ning tegelinskeid (vallaametnikud ja volikogu liikmed) 14 tükki. Selle eest, et rahvast ikka rohkem oli kui rahva teenreid aitas hea seista Teet oma kutsuvate meilidega. Vald võiks teda selle eest tunnustada. Ka minuni jõudis info ürituse kohta just tema vahendusel. Muide mõned päevad varem toimunud volikogul ei maininud keegi, et meil selline kohtumine ees seisab. Ehk mõeldi volikogu liikmete all ainult „härgasid“?

Õpetussõnad teemal „Kuidas kohtuda rahvaga“

Mulle tundub, et vallavalitsejatel on mõned väärkujutelmad selles osas, kuidas rahvas infot saab. Kogukonnas kehtivad pisut teised printsiibid kui pulmaseltskonnas. Nimelt ei käi keskmine kodanik igal hommikul valla kodulehel uurimas, kas vallavanem on talle äkki mõne sõnumi jätnud. Kodulehte vaadatakse siis kui sealt midagi konkreetsed otsida vaja on - ehk siis keskmine internetiseerunud kodanik korra paari aasta jooksul. Samuti teab iga meediaspets, et lehest (nimetame Otepää Teatajat nii) vaadatakse esmajärjekorras fotosid ning suuremaid pealkirju. Kui need sügavamat huvi ei paku, siis läheb leht ahju tulehakatuseks. Alati on erandeid. Esiteks põhimõttelised infomaanid, kes tahavad kõigega peensusteni kursis olla - väga haruldane tõug. Teiseks need peamiselt vanemad kodanikud, kellel vaba aega nii palju, et isegi kohalik kobruleht ajatäiteks sobib.

Siinkohal väike tasuta nõuanne võimumeestele. Suurem osa asjalikke inimesi tuleb sinna, kuhu neid isiklikult kutsutakse. Kui aktiivsematest kodanikest meililisti tegemine ja nimede programmeerimine meili päisesse üle jõu käib, siis võiksite vähemalt isiklikult läbi helistada külavanemad ning nende kaudu kutsed kõigile külaelanikele edastada. Iseasi, kas aktiivsete kodanikega kohtumise mõte vallajuhtidele üldse ahvatlev tundub.

Visnapuu kurjustab, Nigol kurdab    

Tagasi ürituse juurde. Rahvakoosolek algas vallavanem Andres Visnapuu kurjustamisega. Nimelt ei olnud kohalolijad tema sõna kuulanud ning küsimusi valda ette saatnud. Tubli Andres, väga õige on kohtumist alustada noomimisega. Siis saavad kõik aru, kes siin vallas peremees on.

Ja siis tuli põhjalik ülevaade kõikvõimalikest projektidest, mida vald on koostanud ning millele raha peale saanud. Fakte ja numbreid nii palju, et raske järge pidada. Vallavalitsuse koolitusvajaduste hulka kuuluks kindlasti üks  Powerpointi esitluse kursus.

Seejärel sai sõna volikogu juht Aivar Nigol. Üldise tubli töö taustal jäi kõlama mure, et volikogu koosseisus on mitmeid asendusliikmeid, kes veel päris hästi aru ei saa, kuidas töö volikogus käib. Mõtlesin siis, et huvitav kellele ta vihjab. Mina olen ju küll endale valla põhimääruse ja kohalike omavalitsuste korralduse seaduse selgeks teinud. Kes siis veel uued on – Ahto Saar, Arukuusk ja Krüünvald. Selge-selge. Ilmselt viitab Aivar ikka omadele, kes pole veel pihta saanud, kuidas komisjone juhtida. Kivi langes südamelt.

Priskemad poisid

Ja siis oli ametnike kord oma töö kohta aru anda. Ettekanded olid inspireerivad, sest nüüd hakkas robinal küsimusi tekkima. Eriti põnevaks osutus finantsteenistuse juhataja Ülle Veeroja ettekanne eelarvest. Kuigi sel aastal on eelarve õige pisut suurem kui möödunud aastal, siis raha ikkagi napib. Tõsijutt. Ka Urmas Kuldmaa oli just teada andnud, et kui sel sügisel otsustab lumi varakult maha tulla, siis eelarvet teede lahtilükkamiseks lihtsalt pole.

Aga oh üllatust. Teet oli teinud tublit tööd ning avastanud, et vallas on asutusi, kellel õnneks rahapuudust pole. Ta tuli lagedale kahe viimase aasta eelarve võrdlusega, millest selgus et oluline eelarve tõus tabas sel aastal majanaabreid Otepää Gümnaasiumi ning SA Otepää Spordikeskust. Viimase eelarve tõusis 38%!!! Summa poolest aga oli võitjaks gümnaasium, kellele kingiti vanas vääringus juurde üle poole miljonit krooni, ehk siis majanduskulude tõus oli 30 %. See tekitas muidugi küsimusi. (Ääremärkusena olgu öeldud, et Pühajärve Põhikoolilt kärbiti koguni 870 000.)  Vaene Ülle pidi kohapeal põhjusi nuputama, miks ühel koolil eelarve sellisel säästuaastal nii palju suurenes. Ventilatsioonisüsteemi peale läheb rohkem elektrit, õppevahendeid soetati jne. Arvutused ikkagi kuidagi poole millini ei küündinud. Ka Aivo Meema ei kippunud saalist täpsustusi andma.  Ning seejärel tuligi Veerojalt huvitav ülestunnistus - eelarve on koostatud nii, „et mõlemad koolid saaks ühe lapse kohta võrdselt rahastust“.  Vot see on huvitav! Et siis Otepää Gümnaasiumi eelarvet suurendatakse kunstlikult, et kulud viia proportsiooni Pühajärve Põhikooliga. Et siis eelarve koostamise aluseks ei olegi vajadused vaid kahe kooli vaheline rivaliteet. Kas ei võinuks hoopis investeerida Pühajärve Põhikooli äpardunud küttesüsteemi, seda odavamaks teha, et kulusid tulevikus kokku hoida ning muudesse olulistesse valdkondadesse investeerida. Või ongi Eljandi ja Meema haldusalasse minev raha see, mille kohta on öeldud „koalitsiooni hoidmine maksab“.   

Kas jah või ei?

Aga sellega polnud õhtu veel läbi. Peale mitmeid vähem ja rohkem ebamugavaid pärimisi esitasin viimase küsimuse vallavanemale. „Arvestades kõiki neid mitmeid tutvustatud projekte, mis toovad investeeringuid peamiselt Otepää linna ning seda, mis viimasel ajal toimunud on, kas vallavalitsusel on plaan teha eelarve analüüs selle kohta, milline on tehtud investeeringute proportsioon linnarahva hüveks võrreldes külakogukondadele heaks kulutatud rahaga?“

Ma ei tea kas küsimus oli liiga keeruline või erutas minu isik mehi, igatahes Visnapuu läks näost punaseks ja hakkas kibekähku rääkima sellest, et teede remondi peale saavad külad rohkem raha ja Pühajärve kool on kallis ja vana koolimaja remondiks oleks ka antud, kui seal tegevust toimuks jne jne. Ma kordasin vahepeal küsimust, mis minu meelest oli jah-ei küsimus „jah, analüüs on plaanis“ või „ei, analüüsi pole planeeritud“. Siis võttis järje üle Nigol, küll veidi rahulikum, kuid ikka rääkis teemast mööda, et kuidas Otepää investeeringud on kogu vallale jne jne. Tahtsin just küsimust korrata, kui tubli arendusnõunik Annika Jaansoo võttis sõnajärje üle. Tema, näe oli küsimusele pihta saanud ja teataski, et ta on selle peale mõelnud ning on valmis sellise analüüsi tegema.

Mulle ikkagi kohati tundub, et naised on nutikamad. Järgmine vallavanem võiks olla naisterahvas.

Mis teie arvate?

Kas volikogu või lasteaed?

Tere taas kõigile blogi-lugejatele.

Viimasest sissekandest on aega läinud ja nagu ma näen, on nii mõnigi uudiseid piilumas käinud ning pettumuse osaliseks saanud. Viimase nädala jooksul on palju juhtunud – neljapäeval 19. mail oli volikogu koosolek ning esmaspäeval põnev üritus kultuurikeskuses „Volikogu ja vallavalitsuse liikmete kohtumine rahvaga“.

„Noorvoliniku“ uurimustöö

Nüüd aga kõigest järgemööda. Viimase volikogu istungi esimene pool oli rahulik ja üksmeelne. Kõik väljendusid viisakalt ja konstruktiivselt. Mõtlesin, et millest mul üldse seekord kirjutada on. Kuid kas siis õnneks või kahjuks asjad nii ei jäänud.

Nimelt olin koosoleku alguses konksu vette visanud. Saanud eelmiselt istungilt inspiratsioonilaksu Silver Eljandi käest, kes väitis, et volikogu pole arutelude koht,  võtsin usina „noorvolinikuna“ õppust manitsusest ja otsustasin protokollide kaudu tutvuda volikogu komisjonide tööga. (Vaata ka: Minu "esimesed triibulised" Otepää vallavolikogus)  Lootsin, et leian sealt eest viiteid aktiivsetele aruteludele ning huvigruppide kaasamisele. Avastasin aga midagi muud.

Laisad komisjonid

Dokumendihalduse süsteemi Amphora põhjal ei ole kolm komisjoni viimase aasta jooksul kohtunud, et oma valdkonna arenguvajadusi arutada. Need on TURISMI komisjon, SPORDI komisjon ja KULTUURI komisjon. Võta siis näpust, arvasin et oleme siin turismi ja spordi kants. Kirjutasin arupärimise ning sain sellele Aivar Nigolilt Neeme Silla sõnastuses vastuse, kus põigeldi eelmale sisulisest põhjendusest ning viidati pigem ebatäpsustele minu arupärimises. Panen teile kirjavahetuse „Neeme Nigoliga“ lugemiseks. http://avalik.amphora.ee/otepaa/messages.aspx?org=66&unit=-1&fid=104. Valla põhimäärusest sain teada, et vastuse ebapiisavuse korral võin taotleda asja arutamist volikogus ja seda ma koosoleku alguses ka tegin. Volikogu oli nii armuline, et võttis komisjonide töö arutelu päevakorra viimaseks punktiks ... no ja siis see torm puhkes.

Volikogu lasteaednik

Nigoli väitel ei puutu komisjonide jälgimine tema ülesannete hulka. Lugenud Põhimäärust arvan küll teisiti. Põhimäärus ütleb „Vallavolikogu esimees juhib volikogu tööd ... korraldab ja kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist.“ Kuna komisjonid ei ole mingid eraldiseisvad salajased jututoad vaid volikogu tööorganid, mis on moodustatud volikogu otsusega, siis on nende tegevuse jälgimine selgelt esimehe töö.  

Turismikomisjoni esimees Margo Krüünvald oli väga erutunud ning süüdistas mind selles, et olen pöördunud tema poole „lasteaiakasvataja“ kaudu (ta mõtles Nigolit) ning ei küsi talt infot otse. Mind aga ei huvitanud ju mitte turismikomisjoni üksikjuhtum vaid süsteem tervikuna. Nimelt selgus hiljem, et turismikomisjoni protokollid ei olnud nähtavad, kuna Amphora vea tõttu puudus süsteemis alajaotus „turismikomisjon“ ning protokolle tuleb seetõttu otsida üldisest kaustast, kust keegi neid kätte ei leia. Selle asemel et tänada mind vea avastamise eest, otsustasid aga kõik osapooled solvuda. Tunnistan, et mul olid väikesed süümepiinad Krüünvaldi ees, kes tõesti pole vastutav vallavalitsuse eksimuse eest. (Kuigi poleks paha huvi tunda, kuidas sinu töö kodanikele nähtav on.)  Siis aga selgus, et põdesin ilma asjata. Nimelt pole mõni turismikomisjoni liige koosolekutele kutseid saanud. Seega on suur tõenäosus, et protokollid on fiktiivsed ja väidetavat 3 koosolekut siiski toimunud pole.

Härjad ja oinad

Päeva naela eest kandis aga hoolt Enn Sepma, spordikomisjoni esimees. Nimelt tahtsin ma teada, miks on volikogusse esitatud spordirahastuse jaotamise korra muutmise eelnõu, kuigi komisjon pole kokku saanud ega teemat arutanud. Selle peale kostis kuldsuu Sepma, et volikogus on kõige olulisemaks dokumendiks koalitsioonilepe ja „see, mis on lubatud härgadele, pole lubatud oinastele“. Sepmal jäi küll täpsustamata kas „oinad“ on opositsioon või hoopis rahvas. Seega kallid kodanikud – ei mingit huvigruppide kaasamist – nii nagu koalitsioonilepe ütleb, nii jääb. Ja nagu varem üks volikogu lapsesuu on öelnud „koalitsiooni koos hoidmine maksab“.

Pikk jutt sai. Teate, kirjutan teile sellest põnevast rahvakoosolekust esmaspäevaks.

Konkurss „Kes saab Ivika endale“

Aga praegu on mul teile palve. Kuna seaduse kohaselt on igal volikogu liikmel õigus kuuluda ühte volikogu komisjoni, siis tahan seda võimalust ära kasutada. Tehke palun ettepanekuid, MILLIST KOMISJONI MINU TERAV SILM  (JA KEEL) VÕIKS ÕNNISTADA. Ehk kuhu komisjoni tuleks mul ennast pakkuda.

Otepää vallavolikogu komisjonid on :

§         Revisjonikomisjon;

§         Majandus- ja eelarvekomisjon;

§         Maaelu- ja keskkonnakomisjon;

§         Spordikomisjon;

§         Tervishoiu- ja sotsiaalkomisjon;

§         Kultuurikomisjon;

§         Õigus- ja korrakaitsekomisjon;

§         Haridus- ja noorsootöökomisjon;

§         Turismikomisjon

Kui tahate teada, kes on komisjoni esimehed ja koosseisud, siis need leiate siit: http://www.otepaa.ee/vallavolikogu/vallavolikogu-komisjonid