Tuesday, May 31, 2011

Kohtumine rahvaga

Suur tänu lugejatele tagasiside ja ettepanekute eest. Viit komisjoni on mulle soovitatud. Praegu juhib pingerida hariduskomisjon. Pakkuge ikka veel. (Vaata ka http://ivikanogel.blogspot.com/2011/05/kas-volikogu-voi-lasteaed.html).

Lubasin kirjutada nädala eest toimunud rahvakoosolekust, mis kujunes põnevaks. Tulge ikka järgmisel korral ise kohale ja te ei kahetse.

Ürituse ametlik nimi oli „Volikogu ja vallavalitsuse liikmed kohtuvad rahvaga„ ning see toimus 23. mail Otepää Kultuurikeskuses. Olime Teet Reediga esimesed ja ootasime põnevusega, kes tulevad. Kohal oli rahvast 22 ühikut ning tegelinskeid (vallaametnikud ja volikogu liikmed) 14 tükki. Selle eest, et rahvast ikka rohkem oli kui rahva teenreid aitas hea seista Teet oma kutsuvate meilidega. Vald võiks teda selle eest tunnustada. Ka minuni jõudis info ürituse kohta just tema vahendusel. Muide mõned päevad varem toimunud volikogul ei maininud keegi, et meil selline kohtumine ees seisab. Ehk mõeldi volikogu liikmete all ainult „härgasid“?

Õpetussõnad teemal „Kuidas kohtuda rahvaga“

Mulle tundub, et vallavalitsejatel on mõned väärkujutelmad selles osas, kuidas rahvas infot saab. Kogukonnas kehtivad pisut teised printsiibid kui pulmaseltskonnas. Nimelt ei käi keskmine kodanik igal hommikul valla kodulehel uurimas, kas vallavanem on talle äkki mõne sõnumi jätnud. Kodulehte vaadatakse siis kui sealt midagi konkreetsed otsida vaja on - ehk siis keskmine internetiseerunud kodanik korra paari aasta jooksul. Samuti teab iga meediaspets, et lehest (nimetame Otepää Teatajat nii) vaadatakse esmajärjekorras fotosid ning suuremaid pealkirju. Kui need sügavamat huvi ei paku, siis läheb leht ahju tulehakatuseks. Alati on erandeid. Esiteks põhimõttelised infomaanid, kes tahavad kõigega peensusteni kursis olla - väga haruldane tõug. Teiseks need peamiselt vanemad kodanikud, kellel vaba aega nii palju, et isegi kohalik kobruleht ajatäiteks sobib.

Siinkohal väike tasuta nõuanne võimumeestele. Suurem osa asjalikke inimesi tuleb sinna, kuhu neid isiklikult kutsutakse. Kui aktiivsematest kodanikest meililisti tegemine ja nimede programmeerimine meili päisesse üle jõu käib, siis võiksite vähemalt isiklikult läbi helistada külavanemad ning nende kaudu kutsed kõigile külaelanikele edastada. Iseasi, kas aktiivsete kodanikega kohtumise mõte vallajuhtidele üldse ahvatlev tundub.

Visnapuu kurjustab, Nigol kurdab    

Tagasi ürituse juurde. Rahvakoosolek algas vallavanem Andres Visnapuu kurjustamisega. Nimelt ei olnud kohalolijad tema sõna kuulanud ning küsimusi valda ette saatnud. Tubli Andres, väga õige on kohtumist alustada noomimisega. Siis saavad kõik aru, kes siin vallas peremees on.

Ja siis tuli põhjalik ülevaade kõikvõimalikest projektidest, mida vald on koostanud ning millele raha peale saanud. Fakte ja numbreid nii palju, et raske järge pidada. Vallavalitsuse koolitusvajaduste hulka kuuluks kindlasti üks  Powerpointi esitluse kursus.

Seejärel sai sõna volikogu juht Aivar Nigol. Üldise tubli töö taustal jäi kõlama mure, et volikogu koosseisus on mitmeid asendusliikmeid, kes veel päris hästi aru ei saa, kuidas töö volikogus käib. Mõtlesin siis, et huvitav kellele ta vihjab. Mina olen ju küll endale valla põhimääruse ja kohalike omavalitsuste korralduse seaduse selgeks teinud. Kes siis veel uued on – Ahto Saar, Arukuusk ja Krüünvald. Selge-selge. Ilmselt viitab Aivar ikka omadele, kes pole veel pihta saanud, kuidas komisjone juhtida. Kivi langes südamelt.

Priskemad poisid

Ja siis oli ametnike kord oma töö kohta aru anda. Ettekanded olid inspireerivad, sest nüüd hakkas robinal küsimusi tekkima. Eriti põnevaks osutus finantsteenistuse juhataja Ülle Veeroja ettekanne eelarvest. Kuigi sel aastal on eelarve õige pisut suurem kui möödunud aastal, siis raha ikkagi napib. Tõsijutt. Ka Urmas Kuldmaa oli just teada andnud, et kui sel sügisel otsustab lumi varakult maha tulla, siis eelarvet teede lahtilükkamiseks lihtsalt pole.

Aga oh üllatust. Teet oli teinud tublit tööd ning avastanud, et vallas on asutusi, kellel õnneks rahapuudust pole. Ta tuli lagedale kahe viimase aasta eelarve võrdlusega, millest selgus et oluline eelarve tõus tabas sel aastal majanaabreid Otepää Gümnaasiumi ning SA Otepää Spordikeskust. Viimase eelarve tõusis 38%!!! Summa poolest aga oli võitjaks gümnaasium, kellele kingiti vanas vääringus juurde üle poole miljonit krooni, ehk siis majanduskulude tõus oli 30 %. See tekitas muidugi küsimusi. (Ääremärkusena olgu öeldud, et Pühajärve Põhikoolilt kärbiti koguni 870 000.)  Vaene Ülle pidi kohapeal põhjusi nuputama, miks ühel koolil eelarve sellisel säästuaastal nii palju suurenes. Ventilatsioonisüsteemi peale läheb rohkem elektrit, õppevahendeid soetati jne. Arvutused ikkagi kuidagi poole millini ei küündinud. Ka Aivo Meema ei kippunud saalist täpsustusi andma.  Ning seejärel tuligi Veerojalt huvitav ülestunnistus - eelarve on koostatud nii, „et mõlemad koolid saaks ühe lapse kohta võrdselt rahastust“.  Vot see on huvitav! Et siis Otepää Gümnaasiumi eelarvet suurendatakse kunstlikult, et kulud viia proportsiooni Pühajärve Põhikooliga. Et siis eelarve koostamise aluseks ei olegi vajadused vaid kahe kooli vaheline rivaliteet. Kas ei võinuks hoopis investeerida Pühajärve Põhikooli äpardunud küttesüsteemi, seda odavamaks teha, et kulusid tulevikus kokku hoida ning muudesse olulistesse valdkondadesse investeerida. Või ongi Eljandi ja Meema haldusalasse minev raha see, mille kohta on öeldud „koalitsiooni hoidmine maksab“.   

Kas jah või ei?

Aga sellega polnud õhtu veel läbi. Peale mitmeid vähem ja rohkem ebamugavaid pärimisi esitasin viimase küsimuse vallavanemale. „Arvestades kõiki neid mitmeid tutvustatud projekte, mis toovad investeeringuid peamiselt Otepää linna ning seda, mis viimasel ajal toimunud on, kas vallavalitsusel on plaan teha eelarve analüüs selle kohta, milline on tehtud investeeringute proportsioon linnarahva hüveks võrreldes külakogukondadele heaks kulutatud rahaga?“

Ma ei tea kas küsimus oli liiga keeruline või erutas minu isik mehi, igatahes Visnapuu läks näost punaseks ja hakkas kibekähku rääkima sellest, et teede remondi peale saavad külad rohkem raha ja Pühajärve kool on kallis ja vana koolimaja remondiks oleks ka antud, kui seal tegevust toimuks jne jne. Ma kordasin vahepeal küsimust, mis minu meelest oli jah-ei küsimus „jah, analüüs on plaanis“ või „ei, analüüsi pole planeeritud“. Siis võttis järje üle Nigol, küll veidi rahulikum, kuid ikka rääkis teemast mööda, et kuidas Otepää investeeringud on kogu vallale jne jne. Tahtsin just küsimust korrata, kui tubli arendusnõunik Annika Jaansoo võttis sõnajärje üle. Tema, näe oli küsimusele pihta saanud ja teataski, et ta on selle peale mõelnud ning on valmis sellise analüüsi tegema.

Mulle ikkagi kohati tundub, et naised on nutikamad. Järgmine vallavanem võiks olla naisterahvas.

Mis teie arvate?

Friday, May 27, 2011

Kas volikogu või lasteaed?

Tere taas kõigile blogi-lugejatele.
Viimasest sissekandest on aega läinud ja nagu ma näen, on nii mõnigi uudiseid piilumas käinud ning pettumuse osaliseks saanud. Viimase nädala jooksul on palju juhtunud – neljapäeval 19. mail oli volikogu koosolek ning esmaspäeval põnev üritus kultuurikeskuses „Volikogu ja vallavalitsuse liikmete kohtumine rahvaga“.

„Noorvoliniku“ uurimustöö

Nüüd aga kõigest järgemööda. Viimase volikogu istungi esimene pool oli rahulik ja üksmeelne. Kõik väljendusid viisakalt ja konstruktiivselt. Mõtlesin, et millest mul üldse seekord kirjutada on. Kuid kas siis õnneks või kahjuks asjad nii ei jäänud.

Nimelt olin koosoleku alguses konksu vette visanud. Saanud eelmiselt istungilt inspiratsioonilaksu Silver Eljandi käest, kes väitis, et volikogu pole arutelude koht,  võtsin usina „noorvolinikuna“ õppust manitsusest ja otsustasin protokollide kaudu tutvuda volikogu komisjonide tööga. (Vaata ka: Minu "esimesed triibulised" Otepää vallavolikogus)  Lootsin, et leian sealt eest viiteid aktiivsetele aruteludele ning huvigruppide kaasamisele. Avastasin aga midagi muud.

Laisad komisjonid

Dokumendihalduse süsteemi Amphora põhjal ei ole kolm komisjoni viimase aasta jooksul kohtunud, et oma valdkonna arenguvajadusi arutada. Need on TURISMI komisjon, SPORDI komisjon ja KULTUURI komisjon. Võta siis näpust, arvasin et oleme siin turismi ja spordi kants. Kirjutasin arupärimise ning sain sellele Aivar Nigolilt Neeme Silla sõnastuses vastuse, kus põigeldi eelmale sisulisest põhjendusest ning viidati pigem ebatäpsustele minu arupärimises. Panen teile kirjavahetuse „Neeme Nigoliga“ lugemiseks. http://avalik.amphora.ee/otepaa/messages.aspx?org=66&unit=-1&fid=104. Valla põhimäärusest sain teada, et vastuse ebapiisavuse korral võin taotleda asja arutamist volikogus ja seda ma koosoleku alguses ka tegin. Volikogu oli nii armuline, et võttis komisjonide töö arutelu päevakorra viimaseks punktiks ... no ja siis see torm puhkes.

Volikogu lasteaednik

Nigoli väitel ei puutu komisjonide jälgimine tema ülesannete hulka. Lugenud Põhimäärust arvan küll teisiti. Põhimäärus ütleb „Vallavolikogu esimees juhib volikogu tööd ... korraldab ja kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist.“ Kuna komisjonid ei ole mingid eraldiseisvad salajased jututoad vaid volikogu tööorganid, mis on moodustatud volikogu otsusega, siis on nende tegevuse jälgimine selgelt esimehe töö.  

Turismikomisjoni esimees Margo Krüünvald oli väga erutunud ning süüdistas mind selles, et olen pöördunud tema poole „lasteaiakasvataja“ kaudu (ta mõtles Nigolit) ning ei küsi talt infot otse. Mind aga ei huvitanud ju mitte turismikomisjoni üksikjuhtum vaid süsteem tervikuna. Nimelt selgus hiljem, et turismikomisjoni protokollid ei olnud nähtavad, kuna Amphora vea tõttu puudus süsteemis alajaotus „turismikomisjon“ ning protokolle tuleb seetõttu otsida üldisest kaustast, kust keegi neid kätte ei leia. Selle asemel et tänada mind vea avastamise eest, otsustasid aga kõik osapooled solvuda. Tunnistan, et mul olid väikesed süümepiinad Krüünvaldi ees, kes tõesti pole vastutav vallavalitsuse eksimuse eest. (Kuigi poleks paha huvi tunda, kuidas sinu töö kodanikele nähtav on.)  Siis aga selgus, et põdesin ilma asjata. Nimelt pole mõni turismikomisjoni liige koosolekutele kutseid saanud. Seega on suur tõenäosus, et protokollid on fiktiivsed ja väidetavat 3 koosolekut siiski toimunud pole.

Härjad ja oinad

Päeva naela eest kandis aga hoolt Enn Sepma, spordikomisjoni esimees. Nimelt tahtsin ma teada, miks on volikogusse esitatud spordirahastuse jaotamise korra muutmise eelnõu, kuigi komisjon pole kokku saanud ega teemat arutanud. Selle peale kostis kuldsuu Sepma, et volikogus on kõige olulisemaks dokumendiks koalitsioonilepe ja „see, mis on lubatud härgadele, pole lubatud oinastele“. Sepmal jäi küll täpsustamata kas „oinad“ on opositsioon või hoopis rahvas. Seega kallid kodanikud – ei mingit huvigruppide kaasamist – nii nagu koalitsioonilepe ütleb, nii jääb. Ja nagu varem üks volikogu lapsesuu on öelnud „koalitsiooni koos hoidmine maksab“.

Pikk jutt sai. Teate, kirjutan teile sellest põnevast rahvakoosolekust esmaspäevaks.

Konkurss „Kes saab Ivika endale“

Aga praegu on mul teile palve. Kuna seaduse kohaselt on igal volikogu liikmel õigus kuuluda ühte volikogu komisjoni, siis tahan seda võimalust ära kasutada. Tehke palun ettepanekuid, MILLIST KOMISJONI MINU TERAV SILM  (JA KEEL) VÕIKS ÕNNISTADA. Ehk kuhu komisjoni tuleks mul ennast pakkuda.

Otepää vallavolikogu komisjonid on :

§         Revisjonikomisjon;

§         Majandus- ja eelarvekomisjon;

§         Maaelu- ja keskkonnakomisjon;

§         Spordikomisjon;

§         Tervishoiu- ja sotsiaalkomisjon;

§         Kultuurikomisjon;

§         Õigus- ja korrakaitsekomisjon;

§         Haridus- ja noorsootöökomisjon;

§         Turismikomisjon

Kui tahate teada, kes on komisjoni esimehed ja koosseisud, siis need leiate siit: http://www.otepaa.ee/vallavolikogu/vallavolikogu-komisjonid