Wednesday, November 23, 2011

See pole veel lõpp. Meie püha üritus läheb edasi ...

Täna tegi Otepää volikogu koalitsioon tuimade kivinägudega Pühajärve kooli sulgemise otsuse ära. Sulgemise eelnõu poolt hääletasid:
  • Aivar Nigol
  • Peeter Holts
  • Ahto Saar
  • Külli Uibo
  • Enn Sepma
  • Luule Saar
  • Alar Arukuusk
  • Aivo Meema
  • Margio Krüünvald
  • Silver Eljand
  • Rein Vikard
  • Valdur Siilbek
Seda aga, millisel kombel nii oluliste otsuste tegemine Otepääl toimub, ei usuks vist keegi, kes protsessi oma silmaga ei ole näinud. Pühapäevaks üritan anda võimalikult ilmeka ülevaate toimunust.

Seniks nii palju, et kogukond kavatseb minna kohtusse ning võita kool endale tagasi.

Monday, November 14, 2011

Hariduse kantsi allakäik

Olen mitmeid kordi mõelnud, et kui kaua saab nii halva ja ebastabiilse juhtimisega vald kõigele vaatamata oma arengus edasi minna. Kui kaua piisab sellest, et siin tegutsevad asjalikud ja innovaatilised ettevõtjad ja kodanikud. Nüüd kus meie kaubamärgid (MK etapp, Kuldkala) kevadise sulalumena kadumas on, paistab et kärbuma hakkavad ka muud valdkonnad. Lähiaastail võime näha hariduselu ootamatult kiiret allakäiku. Siin kunagi esimese progümnaasiumi loonud Gustav Õis Wulff niheleb juba oma hauas, et varsti teist külge pöörata. Ja mitte ainult ohu tõttu Pühajärve koolile. Sellest, milline pauk Otepää vallakodanikke paari aasta pärast ootamas on, kirjutan pisut allpool.

 

Kolmas rünnak vapra kooli vastu

Juba kolmandat korda viimase pooleteise aasta jooksul plaanib kolmik Visnapuu-Nigol-Meema hävitada Pühajärve Põhikooli - üht Eesti parimatest maapõhikoolidest.

Seekordne kronoloogia on järgmine:

§      13. oktoober. Volikogu ja vallavalitsuse esindajad kohtuvad Pühajärve Põhikooli õpetajate ning direktoriga, et arutada kooli tulevikku. Paar päeva hiljem lapsevanematele seda kohtumist kommenteerides kiidab direktor Miia Pallase vallavõimu, kes olevat esmakordselt näidanud üles siirast huvi kooli käekäigu vastu ning tõelist tahet kooliperet kuulata.

§      26. oktoober. Vallavanema palvel edastavad õpetajad ühise kirja oma ettepanekute ja tulevikuvisiooniga. Vastust pole nad siiani saanud.

§      20 oktoober. Vallavolikogu koosolekul alandab koalitsioon Miia Pallast lükates tagasi Pühajärve kooli arengukava. Dokumenti nimetatakse „ümmarguseks“. Meema kui hariduskomisjoni esimees ütleb, et ainult ühe teema pärast (kooli arengukava) ei ole mõtet komisjoni kokku kutsuda. Liikmetel olevat väga kiire. Miia küsimusest selgub, et hariduskomisjon kohtus viimati aprillis.

§      8. november. Vallavanem Andres Visnapuu peab läbirääkimisi tuntud PR firmaga Corpore, et maksumaksja raha eest saada nõu, kuidas kooli küsimuses kogukonna vastu tõhusalt võidelda.

§      10. november. Otepää Teatajas ilmub artikkel, milles vallavalitsus informeerib kogukonda plaanist Pühajärve Põhikool Otepää Gümnaasiumiga liita ning ühtlasi kutsub neid 14. ja 16. novembriks koosolekule, et anda „selgitusi“. Artikkel tuleb ootamatult nii direktorile, õpetajatele kui ka lapsevanematele. Selles sammus on tunda kavalat PR nõuannet.

§      14. november. Pühajärve Põhikooli hoolekogu saadab vallavalitusele avaliku kirja, milles küsib enne kohtumist   näha täpset tegevuskava ning kalkulatsioone. Pöördumine on ära toodud selle blogi sissekande lõpus.

 

Kui ei saa nõuga siis proovime jõuga.

Ütleme ausalt - vallavalitsuse vaen Pühajärve kooli või selle direktori või mõlema vastu hakkab ära tüütama. Üks on kindel, et kooli sulgemisel pole põhjendust. Väide, et kooli sulgemine vähendab kulusid, on labaselt levitatud vale ja ma põhjendan miks.

§      Õpetajate ja direktorite palgad EI TULE VALLA EELARVEST vaid riigieelarvest. Teoreetiliselt saab vald küll õpetajatele lisa maksta, kui siiani vald seda teinud pole. Täna tuleb Pühajärve kool pearahadega välja. Nagu kõigis Eestimaa koolides on 2013 ja 2014 laste arvu poolest mõõna-aastad, kuid peale seda hakkavad klassid suurenema.

§      Kooli sulgemine EI VÄHENDA KULUSID, sest Pühajärve kooli hoonet tuleb kütta ka siis, kui kool kinni pannakse. See aga on täna valla ainus oluline kulu kooli pidamisel. Ka praeguse plaani kohaselt jäävad lasteaed ja raamatukogu Sihvale alles. Need aga tarbivad sama katlamaja üleliia kulukat kütet. Lapsevanemad on teinud ettepanekuid ebaökonoomse küttesüsteemi väljavahetamiseks, mis omal ajal Aivar Nigoli otsusega rajati. Isegi raha ollakse valmis ise hankima. Kuid hoone haldamise odavamaks tegemine pole olnud valla huvi. Siis kaoks ju ära oluline ´libaargument kooli sulgemiseks.

§      Koolimaja EI OLE VÕIMALIK MÜÜA. Selle järeldusele on juba mitmed eelnevad vallvalitused koos kinnisvara ekspertidega jõudnud. See hoone ei sobi oma funktsionaalsuselt millekski muuks kui kooliks. Selle ümberehitamine, näiteks hooldekoduks või tehaseks, oleks nii kallis, et ükski mõistlik ettevõtja sellest huvitatud poleks. Ebamääraseid kuulujutte ostuhuviliste kohta levitatakse aga kodanikele puru silma ajamiseks.

§      Seega ainus viis kokku hoida oleks jätta Sihvale TÜHI KÜTMATA TONDILOSS. Kui see on valla plaan, siis jah - see oleks ainus, kuigi ülimalt küüniline ja vastutustundetu lahendus kulude vähendamiseks. Kümnekonna aasta pärast tuleks aga selline hoone lammutada. Lammutamine on üüratult kallis tegevus.

 

Jaht laste peadele

Miks siis ikkagi kooli sulgeda tahetakse. Siin on ainult üks seletus. Kui Otepää Gümnaasium Pühajärve lapsed omale saab, siis tulevad gümnaasiumile ka lastega kaasas käivad riiklikud pearahad. Seega jaht käib laste peade peale. Aga miks gümnaasium, kes pidevalt valla eelarvest lisarahastust saab, pearahasid üldse jahib. Vot nüüd jõuamegi põhiküsimuseni. MIS ON SEE, MILLEST SIIANI RÄÄGITUD POLE?

Kui paljud Otepää valla elanikud teavad, et paari aasta pärast ähvardab Otepää kooli gümnaasiumi osa sulgemine. Kas teie teadsite? Lugege siis veelkord läbi OT 10. novembri teise lehekülje artikli kolmas lause. Põhikooli ja gümnaasiumi seaduse § 89 kohaselt tuleb gümnaasiumi tegevus viia riiklikus õppekavas sätestatud nõudele ja tagada 3 õppesuunda.

Ministeeriumi arvutused näitavad, et gümnaasiumi astme ära majandamiseks kolme kohustusliku õppesuunaga (139 kursusega), peab kooli igas lennus olema minimaalselt 27 õpilast. Tänavu septembris alustas 10 klassis õppimist 25 õpilast. Järgmise aasta saak tõotab tulla sarnane. Seejärel hakkavad aga laste arvud järsult langema.

 

Noored hääletavad jalgadega OG vastu

Miks siis ikkagi nii vähe noori gümnaasiumi läks? Kevadel lõpetas ju vallas üheksanda klassi kokku 57 noort. Pühajärve kooli 8 lõpetajast astus Otepää Gümnaasiumi 1 noor. See on mõistetav - vaenu kahe kogukonna vahel on õhutatud aastakümneid. On loomulik, et selle kooli lapsed ei taha kuuldagi Otepääle õppima minemisest. 

Aga miks Otepää kooli enda üheksandike seas gümnaasiumis jätkamine nii ebapopulaarne on? Kas teate, et kõigest 39 % kevadistest lõpetajatest jätkas õpinguid samas koolis. Millest see räägib?

Olen natuke noortega ja nende vanematega vestelnud. Selgub, et Otepää kooli ei peeta ihaldusväärseks õpikohaks. Kooli õhkkond pole kiita ning ka õppesuunad pole kuigi atraktiivsed - loodussuund, humanitaar-sotsiaalsuund ja reaal- ja majandussuund. „Ümmargused“ - nagu Aivo Meema ise ütleks. Tänased noored teevad gümnaasiumi valikuid üsna isepäiselt ning infot hangivad nad peamiselt tuttavatelt ja sotsiaalmeediast. Sellise mainega ei ole lootustki, et kool õpilasi naabervaldadest kohale meelitaks. Väljastpoolt tulnud laste arv ongi iga aastaga kahanenud.

 

Kas rong on läinud?

Täna võitlevad kõik Eesti gümnaasiumid hambad ristis õpilaste pärast. Aga mida on teinud Aivo Meema ja vallavõim selleks, et kunagine kuulus hariduse ja kultuuri kants gümnaasiumihariduse säilitaks. MITTE MIDAGI. Kogu aur on pandud naaberkooli hävitamisele. Vägisi jääb mulje, et Aivo ei tahagi gümnaasiumiga mässata ning loodab tulevikus olla heas majanduslikus seisus põhikooli direktor. Siis kuluks Pühajärve lapsed marjaks ära. Paar aastat on võimalik põhikooli pearahade abiga ka pisikest gümnaasiumiosa toita, kuid mitte kuigi kaua. Riik valmistab praegu ette gümnaasiumide lahutamist põhikoolidest. Kui see juhtub, siis võime juba kindlalt Otepää Gümnaasiumi matuseid pidada. Ennustan, et see võib juhtuda juba aastal 2014. Kui asjad samamoodi edasi lähevad, siis võivad tänased kümnendikud olla Otepää Gümnaasiumi viimane lend.

Kulla vallakodanikud. Kas te tõeti tahate, et nii läheb. Kas ei oleks aega hakata nõudma, et vallavõim Pühajärve Põhikooli rahule jätaks ning Otepää Gümnaasiumi sisulise arendamisega kibekähku ja jõuliselt tegelema hakkaks. Enamus haridusspetsialiste ütleks, et see rong on juba läinud, ning neil võib õigus olla. Usun siiski, et kõik on veel võimalik, kui kogukond seda tahab ja nõuab. Seda silmas pidades pakkusin oma abi valla hariduskomisjonile tehes teistkordselt avalduse komisjoni liikmeks saamiseks. Miski minus ütleb siiski, et saan järgmises volikogus 23. novembril Meemalt korvi.


Ja nüüd lubatud pöördumine.

Pühajärve põhikooli hoolekogu pöördumine 14. novembril 2011 
Seoses 11.11.2011.a. Otepää Teatajas ilmunud artikliga „ Otepää valla haridusasutusi ootab ees ümberkorraldamine“ teeme järgmise pöördumise ning avaldame heameelt, et vallavalitsus soovib avalikult arutama hakata haridusküsimusi. Ühtlasi kinnitame jätkuvalt oma koostöövalmidust valla arengut puudutavate küsimuste arutamisel.
Artiklis ilmunud informatsiooni kohaselt plaanib vallavalitsus 23. novembril toimuvale vallavolikogu istungile esitada eelnõu, mille eesmärk on pakkuda kvaliteetset gümnaasiumiharidust ja säilitada tugev põhikool. Lisaks viidati, et valla prioriteediks on kvaliteetse koolihariduse pakkumise jätkusuutlikkus ning edaspidine arendamine, mille saavutamiseks tuleb üks paralleelsetest struktuuridest  ümber korraldada ning vabanev ressurss suunatakse alushariduse ja noorte vaba aja tegevustele.
Kuna tegemist on äärmiselt oluliste küsimustega kogu valla edasises arengus, palume vallavalitsusel enne avalikku koosolekut esitada kirjalik haridusasutuste ümberkorraldamise tegevuskava koos eelarvega. Samuti palume kirjalikult vastata alljärgnevatele küsimustele:
1.       Kuidas, mille arvelt ning kui suur finantsiline kokkuhoid koolide ühendamisel tekib?
2.       Millised saavad olema alusharidusse suunatavad  ressurssid (finantsid, tööjõud, ruumid jms)?
3.       Millised saavad olema noorte vaba aja tegevustesse suunatavad ressurssid (finantsid, tööjõud, ruumid jms)?
4.       Millised saavad olema huviharidusse suunatavad ressurssid (finantsid, tööjõud, ruumid jms)?
5.       Millised on huvihariduse eelisarendatavad ning prioriteetsed suunad?
6.       Millest tulenevalt eelisarendatakse just valitud suundi?
7.       Kuidas kavandatav ümberkorraldus aitab hariduse kvaliteeti tõsta?
8.       Missugused on haridusnäitajate kvaliteedi muutuse, eeldatavasti tõusu, hindamise mõõdikud?
9.       Kuidas planeeritav muudatus aitab Otepää Gümnaasiumil saada 2013. aastal gümnaasiumiõppe läbiviimiseks vajalikku koolitusluba ehk tagada PGS-s nõutud kolm õppesuunda?
10.    Missuguse protsessi tulemusel valitakse välja arendatavad õppesuunad ja kuidas need muudavad hariduse Otepää Gümnaasiumis kvaliteetseks ning atraktiivseks?
11.    Kuidas kavandatav uus lasteaiahoone ehitus ning renoveeritavad Avatud Noortekeskuse ruumid on seotud kvaliteetse gümnaasiumihariduse andmise ja tugeva põhikooli säilimise eesmärgi saavutamisega?
12.    Milline saab olema ühendatud haridusasutuste personalivajadus, personali töökoormus ning planeeritavad töötasud?
13.    Kuidas on planeeritud ühendatud õppeasutuste personaliküsimuste lahendamine, st värbamine, valik, töölepingute sõlmimine ja töölt vabastamine.
Usume, et vallavalitsusel on olemas põhjalik tegevuskava ning eelarve, millega saame tutvuda ning mis annab vastuse nii ülaltoodud kui ka paljudele teistele haridusasutuste ümberkorraldamisega kaasnevatele küsimustele.
Usume, et demokraatlikus kohalikus omavalitsuses antakse ümberkorraldustest otseselt puudutatud osapoolele mõistlik aeg vastustega tutvumiseks ning oma seisukohtade kujundamiseks, peale mida on võimalik hariduse ümberkorraldamisega seotud teemasid avalikul koosolekul arutada.
Palume vastata eeltoodud küsimustele Pühajärve Põhikooli ja Otepää Gümnaasiumi hoolekogudele ja lastevanematele ühe kuu jooksul, s.o hiljemalt 12.12.2011. Peale seda saame ühiselt kokku leppida avaliku koosoleku toimumise aja.
Samuti palume teil viivitamatult teavitada avalikkust, et kolmapäevaks 16. novembriks plaanitud koosolek jääb ära ning samuti ei toimu antud küsimuse arutamist 23. novembri volikogus.
Lugupidamisega, Andrus Eensoo
Hoolekogu esimees