Sunday, October 2, 2011

Seekord tuli volikogu teisiti

Juba paar nädalat on inimesed küsinud „Kus on uus blogi sissekanne?“ ja „Miks sa ei kirjuta sagedamini“. No ei jõua rohkem. Aga ehk arenen ...

Viimane volikogu oli teistmoodi. Nimelt olen ma hetkel volikogu kooseisust väljas ning töökohustuste tõttu ei saanud ka saalis viibida. Seega oli viimasel istungil minu silmadeks ja kõrvadeks Indrek Tiido volinike hulgas ja Teet Reedi vaatajate poole peal. Paraku jäi koosolek lühikeseks ja igavaks. 7 päevakorra punktiga koosolek kestis vaid pisut üle tunni. Polnud ei arutelu ega diskussiooni.

See eest on volikogude vahel toimunud mitmeid põnevaid üritusi nagu uue lasteaia ehitamise arutelu 31. augustil ning külavanemate ümarlaud 14. septembril. Sealt on selgunud üht-teist põnevat.

Otepää valla seletav sõnastik: „raha ei ole“

Mõtlesin, et siinkohal on paslik hakata koostama Otepää valla väikest seletavat sõnastikku. Esimene mõiste, millele sisule olen lõpuks pihta saanud on „raha ei ole“.

Olen siiani olnud suures hämmingus, kui koosolekust koosolekusse kuuled vaheldumisi kummalisi rahaeraldamisi ning siis  jälle mantrat „raha ei ole“.

Näide 1. Kevadel ütles mulle üks vallaametnik, et teede hoolduseks on raha eelarves nii vähe, et aasta lõpus jääb ainult palvetada, et lumi tuleks hilja. Mõned nädalad hiljem võeti reservfondist  - mitte eelarvest vaid just reservfondist - raha tervisekeskuse lifti jaoks.

Näide 2. Külavanemate koosolekul selgus, et küladesse tehtavate investeeringute omaosaluseks pole vallal raha kusagilt võtta. Heal juhul võivad külavanemad loota paarisajale eurole. Viimasel volikogul aga eraldati raha naksti  uue spordihoone saali remondi jaoks, mida eelarves ette nähtud polnud.

Näide 3  Koosolekul augusti lõpus selgus, et uue lasteaia projekteerimisele läheb nii palju ressursse, et järgmise viie aasta jooksul pühkigu lasteaiad õppevahenditest ja sanitaarremondist suu puhtaks. Samas on raha selle jaoks, et planeeritava maa pealt ära osta üks eraomandis olev krunt. Küsimuse peale, kas see takistab lasteaia ehitust, selgus et seda mitte, kuid loob suuremaid võimalusi. Küsisin veel hämmeldunult Arikese käest, kas meie vallas pole mitte eelarvega kitsas. Arike aga vastu, et: „Eesmärk pühendab abinõu.“

Vot just tänu Andresele sain ma aru, mida tähendab siinkandis väljend „raha ei ole.“ Selle sisu on: „koalitsioon ei soovi selleks asjaks raha eraldada.“

Võtan endale kohustuseks ka tulevikus tõlget pakkuda, sest võib-olla arvavad inimesed siiani, et vald on tõepoolest kitsikuses. Tuletan meelde, et Eesti omavalitsuste (finants) suutlikkuse pingereas on Otepää väga kõrgel kohal. (Vaata http://www.siseministeerium.ee/public/KOV_voimekuse_indeks_2010_final.pdf%20lk%2027). Raha on küll. Tahet lihtsalt ei jätku. Paraku mõnikord ka mõistust.

Rahvas vallavara müüma!

Hiljuti sain ühelt volikogu lapsesuult – volikogus koalitsioon tal sõna võtta ei luba - teada huvitava asjaolu. Nimelt pidi meil eksisteerima põhimõte - kui keegi leiab müüdavale vallavarale ostja, siis saab ta ise määrata, kuhu osa saadud summast suunatakse. Minu teada peetakse sellist käitumist mujal korruptsiooniks. Paraku on Otepää vallas see hoopis hea tava.

Seega vallakodanikud, asuge kähku vallavarale ostjaid leidma! Ehk kukub ka teile midagi. Tuletan meelde, et müügis on Sihva vana koolmaja, kunagine Pilkuse vallamaja, lagunenud korrusmaja Kannistikus, Luigakuuri kinnistu Raudsepa külas. Aeg-ajalt käivad ostjad vaatamas ka Pühajärve Põhikooli hoonet. Kindlasti on veel midagi. Kiirustage seltsimehed unetud!

Otepää valla seletav sõnastik: „lapsi on vähe“

Seletavas sõnastikus tuleb järgmisena ära defineerida fraas „lapsi on vähe“. Uue lasteaia ehitust arutanud koosolekul selgus vallaametnike suust ootamatu tõsiasi, et lapsi pidi lasteaias olema liiga palju - ei mahu teised rühmadesse ära. Praegu on lasteaia kohata kümmekond peret. Kui aga tõstatati küsimus, kas vald planeerib Pühajärve kooli lasteaia põhikooli ruumidesse viimist, et kohti juurde saada, siis jutt muutus. Järgmisel hetkel väideti, et tegelikult pidi ikkagi lasteaedades ruumi küll olema, sest väga paljud lapsed ei käi iga päev kohal. Ja kui siis tõesti peaks veel mõni koht puudu jääma, siis visatakse naabervaldade lapsed rühmast välja. Vot nii käivad asjad meil.

Seega mis võiks olla seletus fraasile „lapsi on vähe“. Järsku tähendab see midagi sellist, et  „lapsed on suhteline väärtus sõltuvalt sellest, kuidas nad sobivad kokku võimulolijate huvidega“.

Ühe kaotus teise võit

Viimase volikogu eel juhtus veel üks märkimisväärne sündmus. Meie (SDE) nimekirja noor liige Ahto Saar otsustas üle minna koalitsiooni poolele. Arvan, et rahval on seda oluline teada, sest osa teist on ehk talle hääle andnud just nimekirja tõttu, kuhu ta kuulub. Ahto on viisakas poiss ning helistas meile, et oma otsusest teada anda. Põhjenduseks oli soov aktiivsemalt osaleda otsuste tegemise juures. On väga tore, et noore inimese hinges nii õilis soov eksisteerib. Kahju, et seda soovi polnud eelmisel kevadel, kui ta märtsi volikogust poole pealt lahkus ning alles augustis uuesti kohale jõudis. Samuti ei näinud SDE nimekiri teda kordagi volikogueelsetel kogunemistel. Aga siiski, hea et nüüd siis see tahe tekkis ning ka äratundmine, kellega tegelikult ühine maailmavaade on. Edu Ahtole!

Üks asi kripeldab mul siiani. Vallavalitsus lubas juba kevadel teha analüüsi investeeringutest linna ja külapiirkondadesse. Siiani pole seda tehtud. Vallavanem Visnapuu, aja see asi korda! Muidu võib jääda mulje, et proportsioonid ongi nii kiivas, et seda ei sünni avalikuks teha.

Kui nüüd mõnel lugejal tekkis mure, et minu blogi jääb järjest lühemaks, kuna ma ise ei saa volikogus diskussioone suunata, siis võin lohutuseks öelda - Issanda teed on imelised. Võib vabalt juhtuda, et olen oktoobrikuus taas punase rätikuna volikogu laua taga. Eks elu näitab.