Saturday, April 30, 2011

Otepää on ajakirjanikele taas "kuum kaup"

Ei tea, kas selle üle rõõmustada või kurvastada, kuid Otepää vallavalitsuses ja volikogus toimuv on taas tõusnud ajakirjanike huviorbiiti. Viimase nädala jooksul on mulle helistanud juba kaks ajakirjanikku. Eile vestlesin pikalt Maalehe sulesepa Rein Raudverega, kes oli terve päeva valla erinevates külades veetnud ja inimestega vestelnud. Loodetavasti saab järgmise neljapäeva 5.mai Maalehest lugeda põhjalikku ülevaadet, mida inimesed valla ja linna lahutamisest, Pühajärve kooli tagakiusamisest ning valla juhtimisest arvavad.
Veel soovitan neil, kes veel pole jõudnud, läbi lugeda nädalatagune 23.aprilli Valgamaalase esilehe artikkel. (Kahjuks on veebilehel sellest väga lahja variant.) Siinkohal avaldangi oma kirjalikud vastused ajakirjanik Marge Väikenurme küsimustele, millest osa sattus lehte, osa mitte.

1. Kuidas hindate eilset volikogu otsust haldusterritoriaalse korralduse muutmist mitte algatada?
Iseenesest oli selline otsus etteaimatav - koalitsioonilt nõuaks suurt vaprust olla enesekriitiline ning tunnistada oma vigu. Hetkel sellist  ausalt peeglisse vaatamise julgust pole. Lisaks muudeti hääletusprotsess farsiks lisades eelnõusse valla ja linna lahutamise lõpuleviimise tähtajaks aasta 2020. Volikogu liikmed ei saanudki enam aru, mida nad siis hääletavad, eelnõu sisu või tähtaega. Kahjuks on sellised trikitamised Otepää volikogule omased.     
2. Mida ütlete kommentaariks Teet Reedi väitele, et rahvale ei antud eilse otsuse tõttu võimalust oma arvamust rahvaküsitluse näol avaldada?
Kahtlemata on see nii. Lisaks loobus volikogu võimalusest analüüsida Pühajärve valla ning Otepää linna liitumise tegelikke mõjusid ning selgitada välja, kas senised otsused ning investeeringute jaotumine on ka tegelikult kreenis endise Pühajärve valla elanike kahjuks või mitte. Volikogu pigistas silmad kinni, et tõde mitte teada saada.       
3. Kuidas lahendada tekkinud vastasseisu valla ja nende inimeste vahel, kes pooldavad nii Pühajärve põhikooli säilimist kui ka haldusterritoriaalset muudatust? Miks selline vastasseis on üldse tekkinud?
Vastasseis on tekkinud avatud dialoogi puudumisest vallavõimu ja kodanike vahel. See ei kehti ainult Pühajärve kooli küsimuses, vaid laiemalt. Pühajärve kooli tagakiusamine oli lihtsalt päästikuks, mis tõi esile  vallajuhtide üleoleva suhtumise kogukonna huvidesse. (Näiteks oli aasta eest sarnane situatsioon Vidrike külas, kus vallavalitsus asus rahaka kinnisvaraomaniku ulmeprojekti taha, ega pidanud vajalikuks kuulata külaelanike arvamust.)
Seega ainus viis olukorda lahendada on hakata KUULAMA, mis vallakodanikel öelda on. Ma siiralt loodan, et hiljuti Otepää vallas läbi viidud külavanemate valimised on väike samm selles suunas.
4. Jaanus Raidal esitas küsimuse, kas volikogu ja valla juht on mõelnud tagasiastumisele. Kuidas seda kommenteeriksite?
Ma ei arva, et tagasiastumised volikogu või vallavalitsuse tööstiili parandaks. Küll soovitan volikogu esimehel nõuda, et volikogu liikmed käituks koosolekutel väärikalt - ei jutustaks omavahel ettekannete ja sõnavõttude ajal ega raiskaks kõigi aega kohatute naljadega ning sagedaste pauside võtmisega. Kui volikogu esimees sellega hakkama ei saa siis pole ta küll õige mees õigel kohal.  
5. Samuti märgib Raidal, et rahvale tulnuks haridusvõrgustiku arengukavaga seotut rohkem selgitada. Kuidas kommenteerite?
Haridusvõrgu arengukava koostati selge tellimusega ning ette määratud tulemusega ehk siis eesmärgiga sillutada teed Pühajärve Põhikooli sulgemiseks. Eravestluses on mõned volikogu koalitsiooni liikmed seda ka tunnistanud. Lapsevanemate  esindajad olid küll protsessi kaasatud ning võtsid sellest aktiivselt osa, kuid arengukava kirjutajad lihtsalt ignoreerisid nende seisukohti. Selle tõenduseks on fakt, et 53st lapsevanemate ja kooli toetajate poolt esitatud kirjalikust ettepanekust aktsepteeriti kolme. Ülejäänud lükati sisuliste põhjendusteta tagasi. Siia lisanduvad veel Otepää Teatajas esitatud valeandmed õpilaskoha maksumuste kohta Pühajärve Põhikoolis ja Otepää Gümnaasiumis, et kallutada vallaelanike suhtumist antud küsimusse. Seega pole siin tegemist liiga vähese selgitamisega, vaid soovimatusega kuulata Pühajärve kooli lapsevanemaid ning kogukonda.

NB! Lugege ka blogi
http://puhajarve.blogspot.com/

Sunday, April 24, 2011

Minu "esimesed triibulised" Otepää vallavolikogus


20. aprill. Jõuan otse koolituselt minuti pealt volikogu saali. Hingeldades leian oma koha, kaasas klaasitäis värksa vett, mis viie minutiga ära kulub. Leian nimelise mapi paberitega. Hiljem selgub, et mapi kaaned on vallavalitsuse omand, mistõttu kaasa ei tohi ma neid võtta.
"Niinimetatud rahvas"
Ja siis see algab. Ajakirjanikud on pastakad ja kaamera valmis seadnud. Esimese punktina võetakse ette eelnõu kahe omavalitsusüksuse - Otepää linna ja Pühajärve valla - taasasutamise algatamise kohta. Vallasekretär Neeme Sild loeb ette vallavalitsuse eitava seisukoha nimetades mitmesaja allkirjaga ettepanekut "niinimetatud rahvaalgatuseks". Hiljem küll parandab, et niinimetatud käis selle kohta, et sellis juriidilist terminit nagu rahvaalgatus ei pidavat olema. Siiski tundub, et rahvas ei ole vallavalitsuses just populaarne mõiste. Teet Reedi teeb väga asjaliku ning põhjaliku ettekande kõrvutades kunagise liitumislepingu lubadusi ning  tänast olukorda. Samuti esitab ta kalkulatsioonide tulemusi, mille järgi Otepää Teatajas esitatud Pühajärve Põhikooli ning Otepää Gümnaasiumi kohamaksumused erinevad oluliselt lapsevanemate tehtud kalkulatsioonidest. Ettekande vahele hõiguvad reformarid pahuraid lauseid, "lõpetage see jama" ning "millal  koolitus ükskord lõpeb". Volikogu esimees Nigol ei tee sellest välja.

Hääletus Otepää moodi
Järgneb hääletamise farss. Kõigepealt hääletatakse selle üle, milline tähtaeg peaks lahutamisprotsessile panema. Üheks ettepanekuks saab 1012 aasta lõpp - igati mõistlik. Raidal teab rääkida, et kunagine valdade liitmine olevat 10 aastat aega võtnud ja teeb ettepaneku lõpetada Otepää linna ja Pühajärve valla lahutamine 2020 aastaks. Koalitsioon hääletab selle absurdse tähtaja poolt ning muudab sellega kogu eelnõu mõttetuks. Järgmine hääletus puudutab juba eelnõu sisu. Jään erapooletuks, sest tähtaeg 2020 ei rahulda ju selgelt kedagi ega ole üldse selle volikogu otsustada. Seega on rahva ettepanek ootuspäraselt tagasi lükatud.
Eljand: "Volikogu pole arutelude koht!"
Esimese päevakorrapunkti juures kõlas mitmel korral vajadus dialoogi ning avatud arutelu järele. Viitasin oma esimeses sõnavõtus ka sellele, et praegune volikogu protseduur pärsib sisulist arutelu ning sellega koos teineteisemõistmist. Ettekandjale saab küll küsimusi esitada, kuid teistele volikogu liikmetele ning esimehele mitte. Samuti ei ole võimalik saada reageeringuid ettepanekutele. Volikogu liikmed justkui kõneleksid iseendaga ning mitte teineteisega. Minu sõnavõtt häiris ilmselgelt Silver Eljandit, kes tuli lagedale üllatava väitega. Ta ütles: "Volikogu ei ole dialoogi pidamise koht. Siin tehakse tööd ja võetakse vastu otsuseid." Hiljem täiendas Eljand oma seisukohta veelgi: "Kas on vaja volikogus nii palju pärida. Volikogu peaks olema hääletamise masin." 

Mina küll ei kujuta ette, et kedagi oleks volikokku valitud infot valdamata ning sellest aru saamata tuimalt kätt tõstma. Ka "Otepää valla põhimäärusest" ei leidnud punkte, mis Eljandi arusaama volikogu tööst oleks toetanud. 

Vaata ka:
"Aktuaalne kaamera" 25.03.2011: http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=115424 
"Valgamaalasest" 23.04.2011: http://www.valgamaalane.ee/?id=422551