Veel soovitan neil, kes veel pole jõudnud, läbi lugeda nädalatagune 23.aprilli Valgamaalase esilehe artikkel. (Kahjuks on veebilehel sellest väga lahja variant.) Siinkohal avaldangi oma kirjalikud vastused ajakirjanik Marge Väikenurme küsimustele, millest osa sattus lehte, osa mitte.
1. Kuidas hindate eilset volikogu otsust haldusterritoriaalse korralduse muutmist mitte algatada?
Iseenesest oli selline otsus etteaimatav - koalitsioonilt nõuaks suurt vaprust olla enesekriitiline ning tunnistada oma vigu. Hetkel sellist ausalt peeglisse vaatamise julgust pole. Lisaks muudeti hääletusprotsess farsiks lisades eelnõusse valla ja linna lahutamise lõpuleviimise tähtajaks aasta 2020. Volikogu liikmed ei saanudki enam aru, mida nad siis hääletavad, eelnõu sisu või tähtaega. Kahjuks on sellised trikitamised Otepää volikogule omased.
2. Mida ütlete kommentaariks Teet Reedi väitele, et rahvale ei antud eilse otsuse tõttu võimalust oma arvamust rahvaküsitluse näol avaldada?
Kahtlemata on see nii. Lisaks loobus volikogu võimalusest analüüsida Pühajärve valla ning Otepää linna liitumise tegelikke mõjusid ning selgitada välja, kas senised otsused ning investeeringute jaotumine on ka tegelikult kreenis endise Pühajärve valla elanike kahjuks või mitte. Volikogu pigistas silmad kinni, et tõde mitte teada saada.
3. Kuidas lahendada tekkinud vastasseisu valla ja nende inimeste vahel, kes pooldavad nii Pühajärve põhikooli säilimist kui ka haldusterritoriaalset muudatust? Miks selline vastasseis on üldse tekkinud?
Vastasseis on tekkinud avatud dialoogi puudumisest vallavõimu ja kodanike vahel. See ei kehti ainult Pühajärve kooli küsimuses, vaid laiemalt. Pühajärve kooli tagakiusamine oli lihtsalt päästikuks, mis tõi esile vallajuhtide üleoleva suhtumise kogukonna huvidesse. (Näiteks oli aasta eest sarnane situatsioon Vidrike külas, kus vallavalitsus asus rahaka kinnisvaraomaniku ulmeprojekti taha, ega pidanud vajalikuks kuulata külaelanike arvamust.)
Seega ainus viis olukorda lahendada on hakata KUULAMA, mis vallakodanikel öelda on. Ma siiralt loodan, et hiljuti Otepää vallas läbi viidud külavanemate valimised on väike samm selles suunas.
4. Jaanus Raidal esitas küsimuse, kas volikogu ja valla juht on mõelnud tagasiastumisele. Kuidas seda kommenteeriksite?
Ma ei arva, et tagasiastumised volikogu või vallavalitsuse tööstiili parandaks. Küll soovitan volikogu esimehel nõuda, et volikogu liikmed käituks koosolekutel väärikalt - ei jutustaks omavahel ettekannete ja sõnavõttude ajal ega raiskaks kõigi aega kohatute naljadega ning sagedaste pauside võtmisega. Kui volikogu esimees sellega hakkama ei saa siis pole ta küll õige mees õigel kohal.
5. Samuti märgib Raidal, et rahvale tulnuks haridusvõrgustiku arengukavaga seotut rohkem selgitada. Kuidas kommenteerite?
Haridusvõrgu arengukava koostati selge tellimusega ning ette määratud tulemusega ehk siis eesmärgiga sillutada teed Pühajärve Põhikooli sulgemiseks. Eravestluses on mõned volikogu koalitsiooni liikmed seda ka tunnistanud. Lapsevanemate esindajad olid küll protsessi kaasatud ning võtsid sellest aktiivselt osa, kuid arengukava kirjutajad lihtsalt ignoreerisid nende seisukohti. Selle tõenduseks on fakt, et 53st lapsevanemate ja kooli toetajate poolt esitatud kirjalikust ettepanekust aktsepteeriti kolme. Ülejäänud lükati sisuliste põhjendusteta tagasi. Siia lisanduvad veel Otepää Teatajas esitatud valeandmed õpilaskoha maksumuste kohta Pühajärve Põhikoolis ja Otepää Gümnaasiumis, et kallutada vallaelanike suhtumist antud küsimusse. Seega pole siin tegemist liiga vähese selgitamisega, vaid soovimatusega kuulata Pühajärve kooli lapsevanemaid ning kogukonda.
NB! Lugege ka blogi
http://puhajarve.blogspot.com/
Raidali väljaastumine sel volikogu istungil oli kohatu väljaastuja isiku tõttu. Just Raidal oli see, kes venitas ja lausa takistas Kappermäe Seltsil vana lagunenud Lokumärdi hoone kasutusse saamist. Raidal soovitas esiti meil see lausa vallalt ära osta. Summa jäi 300 - 400 tuhande vahele. See oli peremehetu vara, mille munitsipaliseerimine algas meie poolsel survel.
ReplyDelete