20. aprill. Jõuan otse koolituselt minuti pealt volikogu saali. Hingeldades leian oma koha, kaasas klaasitäis värksa vett, mis viie minutiga ära kulub. Leian nimelise mapi paberitega. Hiljem selgub, et mapi kaaned on vallavalitsuse omand, mistõttu kaasa ei tohi ma neid võtta.
"Niinimetatud rahvas"
Ja siis see algab. Ajakirjanikud on pastakad ja kaamera valmis seadnud. Esimese punktina võetakse ette eelnõu kahe omavalitsusüksuse - Otepää linna ja Pühajärve valla - taasasutamise algatamise kohta. Vallasekretär Neeme Sild loeb ette vallavalitsuse eitava seisukoha nimetades mitmesaja allkirjaga ettepanekut "niinimetatud rahvaalgatuseks". Hiljem küll parandab, et niinimetatud käis selle kohta, et sellis juriidilist terminit nagu rahvaalgatus ei pidavat olema. Siiski tundub, et rahvas ei ole vallavalitsuses just populaarne mõiste. Teet Reedi teeb väga asjaliku ning põhjaliku ettekande kõrvutades kunagise liitumislepingu lubadusi ning tänast olukorda. Samuti esitab ta kalkulatsioonide tulemusi, mille järgi Otepää Teatajas esitatud Pühajärve Põhikooli ning Otepää Gümnaasiumi kohamaksumused erinevad oluliselt lapsevanemate tehtud kalkulatsioonidest. Ettekande vahele hõiguvad reformarid pahuraid lauseid, "lõpetage see jama" ning "millal koolitus ükskord lõpeb". Volikogu esimees Nigol ei tee sellest välja.
Hääletus Otepää moodi
Järgneb hääletamise farss. Kõigepealt hääletatakse selle üle, milline tähtaeg peaks lahutamisprotsessile panema. Üheks ettepanekuks saab 1012 aasta lõpp - igati mõistlik. Raidal teab rääkida, et kunagine valdade liitmine olevat 10 aastat aega võtnud ja teeb ettepaneku lõpetada Otepää linna ja Pühajärve valla lahutamine 2020 aastaks. Koalitsioon hääletab selle absurdse tähtaja poolt ning muudab sellega kogu eelnõu mõttetuks. Järgmine hääletus puudutab juba eelnõu sisu. Jään erapooletuks, sest tähtaeg 2020 ei rahulda ju selgelt kedagi ega ole üldse selle volikogu otsustada. Seega on rahva ettepanek ootuspäraselt tagasi lükatud.
Eljand: "Volikogu pole arutelude koht!"
Esimese päevakorrapunkti juures kõlas mitmel korral vajadus dialoogi ning avatud arutelu järele. Viitasin oma esimeses sõnavõtus ka sellele, et praegune volikogu protseduur pärsib sisulist arutelu ning sellega koos teineteisemõistmist. Ettekandjale saab küll küsimusi esitada, kuid teistele volikogu liikmetele ning esimehele mitte. Samuti ei ole võimalik saada reageeringuid ettepanekutele. Volikogu liikmed justkui kõneleksid iseendaga ning mitte teineteisega. Minu sõnavõtt häiris ilmselgelt Silver Eljandit, kes tuli lagedale üllatava väitega. Ta ütles: "Volikogu ei ole dialoogi pidamise koht. Siin tehakse tööd ja võetakse vastu otsuseid." Hiljem täiendas Eljand oma seisukohta veelgi: "Kas on vaja volikogus nii palju pärida. Volikogu peaks olema hääletamise masin."
Mina küll ei kujuta ette, et kedagi oleks volikokku valitud infot valdamata ning sellest aru saamata tuimalt kätt tõstma. Ka "Otepää valla põhimäärusest" ei leidnud punkte, mis Eljandi arusaama volikogu tööst oleks toetanud.
Vaata ka:
"Aktuaalne kaamera" 25.03.2011: http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=115424
"Valgamaalasest" 23.04.2011: http://www.valgamaalane.ee/?id=422551
No comments:
Post a Comment